Nimelt käib asi nii, et klientidele pistetakse näppu menüü, kust neil tuleb valida roa jaoks vaid kaste. Kastmeid on üheksat sorti, igaühe puhul kirjas, milliste toitude juurde seda soovitatakse. Valikus on muu hulgas aromaatne idamaine kookosekaste sidrunheinaga, õrn tomati-basiilikukaste, küllusliku maitsega pähklikaste, austrikaste jne. Mulle kui teravama elamuse igatsejale soovitab teenindaja pikantset magushaput mango-ingverikastet. Kaaslane valib Prantsuse kuuma barbeque’-kastme.

Siis antakse meile kausikesed ja suunatakse toiduturule. Teisiti ei oska neid toidulademeid nimetada. Lettidel on kõikvõimalikku kraami alates sparglist, spinatist, kalkunist ja pardist ning lõpetades merikapsa, lootosejuure, kastanite, kaheksajalgade ja rannakarpidega.

Tõstame umbes pooleliitrised kausikesed kuhjaga täis ja anname need siis kokale, kes sealsamas keset toidukohta asuval pliidil meie toite küpsetama ja neile kastet lisama asub. Küpsetamine võtab aega umbes 7–8 minutit. Road tuuakse lauale samamoodi kausikestes, kõrvale pakutakse sojakastet ja kukleid. Kuna road on idamaised, on laual kahvlite-nugade kõrval ka pulgad.

Kuidas road maitsesid? Minu oma vürtsikamalt, kaaslasel mitte nii kuumalt. Aga kui midagi puudu jääb, pole näpuga näidata kellelegi peale iseenda, sest ise need toiduained ju kokku valisime. Restorani koka roll on väike, sest toidus ongi ju põhilised maitsed, läbi praadida oskab asjad igaüks.

Kui kausike kuhjaga täis laduda, saab Dadas kõhu täis küll. Toiduturult ise valitud prae eest tuleb välja käia 130 krooni. Võib ju mõelda, et seda on veidi palju, aga kui laduda kaussi vaid liha, siis ega ikka ei ole küll. Neile, kes ise oma rooga valmistada ei taha, leiduvad menüüs ka mõned juba valmis toidud, aga ise suupoolist kokku miksida on palju huvitavam.

Süües kuuleme, kuidas asjalik teenindaja selgitab juba järgmistele külastajatele toidukoha võimalusi. «Miks me nii keerulisse kohta sööma tulime,» kurdab üks neist kaaslasele. Ilmselt läheb veel aega, kuni inimesed uutmoodi paiga omaks võtavad.