|
NATO pressiesindaja James Appathurai märkis, et tippkohtumine aitaks tuua
selgust omavahelistesse erimeelsustesse, vahendas AFP.
Bukaresti tippkohtumine toimub 2-4 aprillini. Selleks ajaks peaks olema
selge, kes asub Putini asemel järgmiseks neljaks aastaks Venemaa
presidenditoolile. Uued valimised toimuvad juba märtsi alguses, ent võimu lõplik
üleandmine toimub Kremlis tõenäoliselt kaks kuud hiljem.
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, kes juhib ka NATO-Vene nõukogu, tegi
pressiesindaja sõnul ettepaneku korraldada alliansi tippkohtumise ajal ka
NATO-Vene tippkohtumine riigipeade ja valitsuste tasemel.
Putin aitas kaasa esimese tippkohtumise toimumisele 2002. aastal, kuid hiljem
pole ta ise sellel foorumil osalenud. NATO-Vene nõukogu kohtumised toimuvad
samal ajal regulaarselt suursaadikute tasemel, välis- ja kaitseministrid
kohtuvad aga üldjuhul kaks korda aastas.Venemaa on juba kinnitanud, et sai
alliansi seekordse kutse kätte, ent Moskva vastus pole Brüsselisse veel jõudnud.
Kahe poole vahel on terve rida erimeelsusi, alates Kosovo staatuse küsimusest
kuni Euroopa tavarelvaleppeni, milles osalemise Venemaa peatas eelmise aasta
lõpus. Suhteid pingestavad ka USA raketikilbi plaanid Kesk-Euroopas ning
Vene pommitajate treeninglennud Atlandi kohal.
Sheffer rõhutas alles mõne nädala eest, et lahkhelidest hoolimata peaksid
kohtumised edasi toimuma, sest Venemaa ja NATO on vastastikku tähtsad partnerid.
Sellele eelnevalt oli Putin nimetanud Venemaa uueks alaliseks esindajaks
alliansi juures tuntud marurahvuslase Dmitri Rogozini, mis ennustab suhete
jätkuvat jahenemist.
2006. aasta sügisel oleks Putin peaaegu saabunud NATO tippkohtumisele Riias,
kus tähistas oma sünnipäeva Prantsuse tollane president Jacques Chirac, ent
tookord jäeti reis «organisatsioonilistel põhjustel» viimasel minutil
ära. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
