Eesti meeste sperma kvaliteet on vilets, mistõttu pääseb oma seemnega doonoriks alles iga kümnes mees ja seetõttu valitseb Lõuna-Eestis spermadoonorite tõeline põud.
Eesti viljatusspetsialistil Andrei Sõritsal on puudus sperma ja munaraku doonoritest. Foto: Sille Annuk
Üliõpilasi täis Tartus on vaid seitse doonorit, kellest võib Eestis kasutada ainult viie seemnerakke, ülejäänud kahel on katseklaasilaste arv lihtsalt juba täis, sest vastavalt kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusele võib igal doonoril olla kuni kuus järeltulijat, tegi kindlaks tänane ETV saade «Pealtnägija».
«On välja rehkendatud, et kui neid ei ole rohkem kui kuus, siis on minimaalne tõenäosus, et nad saavad omavahel hiljem kokku,» selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku vanemarst doktor Aleksander Trošin.
Spermadoonoriga sõlmitakse leping, mis kohustab loovutama spermat nelja kuu jooksul kuni kolma korda kuus.
Spermadoonoriks kõlbab kuni 40 aastane väga heade analüüsitulemustega mees. Iga loovutuse eest maksab pank kompensatsiooni 800 krooni.
