Selline kompromiss aitaks ületada riigipea ja parlamendi vastasseisu, mis oli haripunktis detsembris, kui Reformierakond ja Keskerakond kukutasid läbi Ilvese eelmise soosiku Allar Jõksi. Toona nägid peaministripartei ja opositsiooniline Keskerakond üksmeelselt tulevase õiguskantslerina riigiõiguse head asjatundjat Madiset, kes töötab riigikontrollis osakonnajuhatajana. Eile palus Ilves riigikogu fraktsioonidel lähipäevil kohtuda Tederiga, keda ta on poliitikute heakskiidu järel valmis kohe ametlikuks kandidaadiks esitama. Ennekõike on 50-aastase advokaadi käekäik parlamendi kahe suurema jõu käes. Nii Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus kui ka keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütlesid, et nende saadikurühmad tahavad esimesel võimalusel Tederiga kokku saada, et teda tundma õppida. Kesk toetab Madiset Kui Pentus nimetas Tederit väärikaks kandidaadiks, siis Savisaar oli ettevaatlikum. «Teame, et ta on tubli advokaat ja kõrgelt kvalifitseeritud jurist, aga meid huvitab tema nägemus õiguskantsleri rollist,» rääkis Savisaar, tunnistades Keskerakonna poolehoidu Madisele. Madise võimeid hindavad kõrgelt ka mitmed võimuliitlased, kes oleksid valmis teda hoopis riigikontrolöriks edutama. Praeguse riigikontrolöri Mihkel Oviiri volitused saavad ümber aprilli alul. SDE fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul soovivad ka sotsid uuel nädalal Tederiga kohtuda. «Me lihtsalt ei tunne teda,» põhjendas Nestor. «Meid huvitab, kas ta on ainult paragrahvide lugeja ja riigikogule märkuste tegija, või inimene, kes hakkab ühiskonna probleemidele osutama.» Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar väljendas eile Tederi suhtes toetavat hoiakut, kuid ka IRLi fraktsioon alles asub Ilvese ettepanekut arutama. Sama seisab ees Rahvaliidul. Ainsa riigikogu erakonnana andsid Tederile kohe oma kindla toetuse rohelised. Fraktsiooni esimehe Valdur Lahtvee sõnul on Teder tunnustatud advokaat, kes oli üks roheliste eelistustest juba presidendiga peetud konsultatsioonide esimeses ringis. «Ja meil ei ole mingit poliitilise kapitali vahetamise huvi seoses õiguskantsleri institutsiooniga,» torkas Lahtvee. Teine pakkumine President Lennart Meri pakkus Indrek Tederile õiguskantsleri posti juba 2000. aastal, kuid tollal advokaaditööle pühendunud Teder ei nõustunud siis kandideerima. «Pidasin siis üksinda bürood. Suuri muutusi võib elus teha siis, kui asjad lähevad hästi,» avas advokaadibüroo Teder, Glikman ja Partnerid juhatuse liige nüüdse jah-sõna tagamaid. Teder tunnistas, et kohtus Ilvesega enne nõusoleku andmist mitu korda. «Üks asi on plaanid ja väljakutsed, aga midagi ei ole otsustatud, kuni otsust ei ole,» viitas ta pallile riigikogu käes. Kui parlament peaks ta ametisse hääletama, loobub Teder osalusest Eesti ühes mõjukamas advokaadibüroos. Ka uskus Teder, et tema koostöö riigikoguga sujub hästi. «Praktiseeriva advokaadina olen poliitikutega kokku puutunud, suhted on kõigiga konstruktiivsed,» rääkis ta. Tederil on seljataga värvikas karjäär, mis ühtlasi näitab tema selget valmisolekut teenida riiki. Juba 25 aastat advokatuuri kuulunud Teder oli 1989. aastal üks ühenduse Res Publica asutajatest. Ta on olnud ka Eesti Kongressi saadik. Teder on Valgetähe IV klassi kavaler, kuuludes nooremleitnandina Eesti reservohvitseride kogusse. |
