On näha, et raamatuid müüdi rohkem kui 2005. aastal. Kõigis žanrites on läbimüük kasvanud, inimesed jaksavad jälle raamatuid osta. Raamat on jälle lugejate koju tee leidnud.

Samal teemal: Ever ja Mõmmi – menukitest menukaimad

Mul on väga hea meel, et tänavu on Mõmmi täht. Mõmmi on Heljo Männi, meie oma eesti autori raamat, selle üle saab uhke olla. Ma usun, et lasteraamatute müük kasvab järgmisel aastal päris palju.

Edetabeli esimeses otsas on palju aimekirjandust, miks?

Aimekirjandust ostetakse koju, et seda mitu korda kasutada. Ilukirjandust loetakse üks-kaks korda, seda saab ka laenutada. Kui raha on vähe, siis ostetakse pigem aimekirjandust ja lastekirjandust, sest need peavad ikka riiulis olema.

Kas eestlane on pigem raamatutest informatsiooni otsija kui lugeja?

Ei, nii ei ole õige öelda. Eestlane on suur lugeja, vähemalt selle edetabeli põhjal küll. Teistes maades ostetakse samuti aimekirjandust rohkem.

Mis kõige enam üllatas?

Ita Everi raamatu suur müügiedu. Heas mõttes. Kangelane on eesti oma ja autor on eesti oma.

Olen kindel, et seda raamatut oleks müüdud veel paar tuhat rohkem, kui kirjastusel olnuks nii palju anda.

Sama kehtib ka edukaima lasteraamatu puhul – eesti kangelane, eesti autor.

Vahva on just see, et meile meeldib omamaine – eesti autor müüb, ja ka aimekirjanduses.

Kuulsin, et müügiedu sunnib menukiks kvalifitseerumise tingimusi muutma?

Tänavuse aasta põhjal arvan küll, et menuk algab senise 1000 asemel 1500 või lausa 2000 eksemplarist. Ka suuremad kirjastused ütlesid, et menukiks kvalifitseeruvaid raamatuid oli erakordselt palju.

Panin menukite näitusel rahvusraamatukogus esimesed sada just riiuleisse välja – väga hea pilt on. Need on head, kvaliteetsed, hästi kujundatud raamatud.