| |
|
 |
Hiina teadlane Gao JingYi näitab oma raamatut «Introduction to Finno-Sinic Languages» (eesti keeles «Sissejuhatus fenno-sino keeltesse» – toim.), milles ta võrdleb hiina keelt läänemeresoome keeltega.
Foto: Margus Ansu |
|
Hiina teadlane usub eestlase ja hiinlase ühisesse algkodusse
(23)
23.01.2006 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kolmandat aastat Tartus töötav hiina keeleteadlane Gao
Jingyi on jõudnud saja enimkasutatava sõna võrdluses järeldusele, et eesti,
soome ja hiina keele vahelised sidemed viitavad nende väga tihedale
sugulusele.
Gao väidab, et on selle avastusega maailmas esimene. Ta võttis Ameerika lingvisti Morris Swadeshi enim kasutatavate põhisõnade nimekirjast sada sõna ning võrdles neid siis eesti, soome, ungari, hiina ja tiibeti keeltes. «Läänemeresoome ja hiina keeled on omavahel seotud,» on tema põhijäreldus hiljaaegu Eesti keele instituudi ja Eesti teadusfondi toel lõppenud uurimistöös. Geeniuuringud Lisaks kõrvutas Gao geneetikute uuringuid ning püstitas oletuse, et kunagi võis kusagil praeguse Lääne-Hiina aladel elada ühine läänemeresoome-hiina rahvas, kes kandis ühiseid geene ja kõneles ühist läänemeresoome-hiina algkeelt. Hiljem jagunes läänemere-soome hiina perekond lääne- ja idagrupiks, oletab ta. Läänegrupp liikus loode suunas ja selle tuum jõudis välja Läänemere äärde. Teele mahajäänutest kujunesid ülejäänud uurali rahvad. Idarühm laienes Hiina Idamereni ja moodustas Hiina rahvastiku. Saja sõna piires leidis Gao, et eesti ja soome keeles kattuvad need 82 protsenti. Eesti ja ungari keele puhul on sama kattuvus 33 ning soome ja ungari keelte puhul veelgi väiksem. Eesti ja hiina keelte vahel on tema väitel kattuvus 42,3 protsenti, soome keele ja hiina keelte puhul pisut vähem. «Nii suur kokkulangevus on kindlasti tähelepanuväärne,» leiab ta. Gao sõnul peab eriti tähele panema asjaolu, et kuivõrd Ungari ja Soome vaheline kaugus on tunduvalt väiksem kui Soome ja Hiina vahel, on keelte omavaheline kokkulangevus tõend, et soome ja hiina keelte vahel on tihedam side, kui soome ja ungari keele vahel. Samas selgub, et näiteks hiina keelte ja ungari keele kokkulangevus on väiksem, vaid 22,7 protsenti. Kahe aasta eest, kui Gao oma tööd alustas, võrdles ta eesti, soome ja hiina keeli. Sarnasused, mida ta kõrvutamisel märkas, olid tema sõnul hämmastavad. Kui eestlane rääkis «rõõmust», kasutas hiinlane sama emotsiooni väljenduseks sõna, mis hääldub «rzomm». Eestlane räägib «panemisest», hiinlane ütleb «pan». Lammas on hiinlastel «lam» ja tamm on hiina keeles «thamm». Kolm aastat Tartus Tartus elab Gao kolmandat aastat. Lähipäevil sõidab ta kodumaale uut aastat vastu võtma. Kuid tulevikuplaanid on teadlasel suured – neil samadel võrdlustel põhinev raamat ilmub ka Hiinas ning õige pea loodab ta tulla tagasi Eestisse oma tööd jätkama. Praegu on Gao kindel, et on esimene maailmas, kes märkas eesti ja hiina keele nii suurt sarnasus. Gao indu jahutab läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitsoo, kes on hiinlasele uurimistööks juhiseid jaganud. «Peab suhtuma ülima ettevaatusega, eesti ja üldse soome-ugri keelte sõnatüved on pikad,» ütleb ta. «Hiina keele sõnatüved on hirmus lühikesed. See võib sarnasuste esinemise tõenäosust suurendada.» Viitso on ise samuti võrrelnud soome-ugri keeli väga kaugete keeltega ning pole praegu kindel, kas toonased tööd õnnestusid, sest midagi ei anna võrdlus, kui kõrvutatakse hilisel ajal laenatud sõnu. «Omal ajal püüdis Karl August Hermann paljusid asju võrrelda ning käis isegi Peterburis hiina keelt õppimas, aga tema kirjatöödega ma kursis ei ole,» räägib Viitso. «Teiseks ma ei saa aru, miks on vaja läänemeresoomet välja kiskuda ümbrusest, kus on lapi, mordva ja teised keeled.» Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse sinoloogia teadur Märt Läänemets nimetab Gao tööd tõsiseltvõetavaks. «Tema meetod on täiesti arvestatav,» sõnab ta.
|
