Tallinna külje all valmiv uus Ülemiste elurajoon peaks pisutki leevendama praegust eluasemepõuda. Foto: Liis Treimann

Selle aasta kolmandas kvartalis oli notaritel kinnisvara ostu-müügilepinguid sõlmides kolmandiku võrra rohkem tööd kui eelmisel aastal samal ajal.

Nimelt sõlmiti notarite juures ligi 17 000 ostu-müügilepingut koguväärtuses üle 13 miljardi krooni, mis on 80 protsenti suurem kui mullu. Üle poole lepingutest sõlmiti eluruumide soetamiseks.

Samal teemal: Paisub, kerkib, kasvab (3)

«Kinnisvaralepingute arvu suurenemist on mõjutanud soodsad majandustingimused,» märkis statistikaameti juhtivstatistik Siret Sarapuu. «Pankade madalad intressimäärad ja soodus laenupoliitika, majanduse ja inimeste ostujõu kasv on hoidnud nõudluse kinnisvaraturul jätkuvalt kõrgel.»

Nina eest ära

Kinnisvaraeksperdi turundusjuht Katrin Kurm-Valojää nentis, et kuna kinnisvaraturg on tihedalt seotud üldise majandusarenguga, siis nii kaua, kui jätkub majanduse kasvutempo, on ka kinnisvaraturg aktiivne.

Tema sõnul ei võta inimesed siiski esimestest ettejuhtuvatest korteritest-majadest pimesi kinni, vaid on väga valivad. «Ikka valitakse ja vaadatakse, aga pigem on asi selles, et pakkumisi on vähe,» leidis Kurm-Valojää. Ta tunnistas, et inimesi võib mõjutada samuti euro tulek.

«Natuke on praegu tajuda sama meeleolu, mis oli meil enne Euroopa Liiduga liitumist, kui ostjad kartsid ja omanikud ootasid hindade tõusu ning see ootus kergitas hindu veelgi,» sõnas Kurm-Valojää.

Tallinlane Kristel (27) otsis aktiivselt korterit kaks kuud. Koos maakleriga Endla tänava kahetoalist korterit vaatama minnes oli maja ukse taga soovijatest väike järjekord ning maakler oli sunnitud korraga korterit näitama kahele kliendile.

«Korter müüdi sisuliselt maha trepist üles minnes,» imestas Kristel. «Mees käis toad läbi, koputas vannitoa seinale, teatas, et selle saab maha võtta ja ostis. Ta oli mitu kuud korterit otsinud ning kõik olid nina eest ära ostetud. Mees oli suurest otsimisest nii stressis ja seepärast ilmselt nii kiiresti otsustaski.»

Tallinna kesklinnas on kahetoalise korteri ruutmeetri hind võrreldes aasta algusega tõusnud 16 000 kroonilt 22 000 kroonile. Kui veebruaris maksis 2-toaline korter 950 000 krooni, siis oktoobris juba 1 240 000 krooni.

90 protsenti lepinguist

Pindi kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman pakkus, et kiire hinnatõus kestab veel kuni poolteist aastat ning siis rahuneb turg maha. «Hinnalangusesse ma ei usu. Mingil hetkel saavad lihtsalt ostjate vajadused rahuldatud ning seis rahuneb,» hindas Sooman.

Ta näeb aga ette maa ja majade hinnatõusu. «Korterite ja majade hinnad ei ole praegu sugugi tasakaalus ja majade hinnad peavad hakkama tõusma,» ennustas Sooman.

Kinnisvaralepingute olulisus on kõigi ostu-müügilepingute üldarvus järjest kasvanud. Kolmandas kvartalis moodustasid kinnisvaralepingud 90 protsenti lepingute üldarvust ja keskmiseks vara väärtuseks oli 800 000 krooni. Kõige suurem kinnisvarabuum on Tallinnas, kus tehti 53 protsenti kõigist ostu-müügilepingutest.

Hansapanga prognoosi järgi on Eestis veel umbes 100 000 inimest, kes oleks suutelised eluasemelaenu võtma. SEB Eesti Ühispanga sama ennustus laenuvõimeliste inimeste kohta on 50 000.

Kinnisvara hinnatõus

• Elamispindade hinnad on tõusnud umbes 20 protsenti aastas, palgakasv on aastas 10 protsenti.

• Elamispinna keskmine hind võrreldes brutopalgaga on Eestis palju kõrgem kui Soomes või Rootsis. Üheks põhjuseks see, et elamispinna suurus on meil naabritest oluliselt väiksem.

• Uute ja kasutatud korterite hinnavahe on Tallinnas keskmiselt 60 protsenti.

• Tartus on trendiks linna piirest välja jääv elamuehitus, aktiivne tegevus käib ka uute korterite turul, kus hinnad on võrreldes kevadega tõusnud 10 protsenti. Tartu vanalinnas ulatub ruutmeetri hind 30 000 kroonini.

• Pärnus on poole aastaga kasutatud korterite hind tõusnud 15 protsenti. Uute korterite ruutmeeter maksab keskmiselt 15 000–24 000 krooni, rannarajoonis kohati 33 000 krooni ruutmeeter.

Allikas: Kinnisvaraekspert

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67