| |
|
 |
Siseminister Margus Leivo plaanib sarnast terrorihoiatussüsteemi nagu USAs, mis algab kõige madalamast terroriohtu tähistavast rohelisest värvist.
Foto: Toomas Huik |
|
Eestis hakkavad plinkima terrorivärvid
(45)
22.11.2004 00:01
Toomas Sildam, juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Järgmisel aastal võtab Eesti terroriohu hindamisel kasutusele Ühendriikides tuntud värvitabeli, kus roheline näitab null-riski ja punane ülisuurt rünnakuvõimalust.
See on kõige nähtavam osa siseministeeriumis algatatud ümberkorraldustest, et Eesti suudaks tasandada võimalikke riske, olgu siis nendeks terrorirünnakud või suurõnnetused. «Sõjalise kallaletungi võimalus on tänu NATO-liikmelisusele taandunud, kuid sisejulgeolekuohud püsivad endiselt üleval,» ütles siseminister Margus Leivo. «Praegu on terrorioht Eestis väike, kuid see on suurem kui mõni aasta varem.» Leivo oli jahmunudMöödunud neljapäeval presidendilossis riigikaitse nõukogu istungil kõnelenud Leivo tunnistas, et peame olema valmis terroriohu suurenemiseks. Ta ei nimetanud kordagi rünnakuid New Yorgi pilvelõhkujatele või Madridi metroole, kui järeldas: «Meie partnerid on olnud liialt aeglased ja paindumatud muutuste elluviimisega ning seetõttu on saanud teoks ka mitmed traagilised sündmused.» Leivo oli jahmunud, kui alluvad teatasid talle, et Eestis puuduvad kriisiplaanid, kuidas peaks näiteks elektrijaam või veefirma tõstma oma turvalisust, kui saabub info rünnakuohust. «Kui Eesti Energia kohale tõuseb punane ohumärk, peaksid ju kõik teadma, mida teha, aga praegu seda teadmist pole,» nentis siseminister. Ta küsis: «Kas oht on tõesti väike või me ainult arvame nii?» Ja teadis ka vastust: «Riik peab alati lähtuma sellest, et oht on suurem.» Küpsus läheneb Leivo kutsus riigikaitse nõukogus kolleege kaitse-, välis- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis mõtlema ametkondlikest kastidest väljapoole. Näiteks: demineerimise ja põrgumasinatega tegelevad paralleelselt nii päästeamet, kaitsepolitsei kui ka kaitsevägi, aga ehk võiks igapäevased demineerimistööd anda sõjaväele, kes niikuinii vajab nn pommigruppe ka välismissioonidel, praegu Afganistanis. Samuti on Leivo seda meelt, et riigi suurim eriteenistus kaitsepolitsei peaks tegelema vaid antiterrorismi, vastuluure ja riigisaladuste kaitsega, ega kulutaks end pisikorruptsioonijuhtumite ja ärimehe korterisse pandud valvekaamerate seebiooperliku loo harutamisega. «Aeg pole selleks veel küps, aga küpsus läheneb,» lootis Leivo. Siseminister võib survestada valitsust küll sisejulgeoleku tagamise strateegia vastuvõtmisele, senisest paremale tsiviil-militaarkoostööle ja ametkondi ületavale analüüsitegevusele. Võimuliidus jääb ta ilmselt jõuetuks, küsides sisejulgeolekule kindlat protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu rahastatakse praegu sõjalise kaitse kulutusi.
|
Tee koduleheks
