|
Lembit Lauri sündis 20. juunil 1929 Tartus. 1953. aastal lõpetas ta Tartu
Ülikooli õigusteaduskonna ning asus samast aastast tööle Eesti Raadios
kommentaatori ja erikorrespondendina, seisab Eesti Raadio teates.
Tema toimetatud saatesari «Kirjutamata memuaare» jätkus ligi 30 aastat, selle
materjalidest on ta välja andnud ka mitu köidet samanimelist suure
kultuuriloolise väärtusega raamatut.
Lisaks raadiotööle toimetas ta ajaloo-ainelist saatesarja «Stoppkaader» Eesti
Televisioonis ja kirjutas dokumentaalfilmidele stsenaariume.
Raadiotööd Vikerraadio programmis jätkas Lembit Lauri kuni viimase
hingetõmbeni, surm tabas teda järjekordses lähetuses.
Lisaks «Kirjutamata memuaaridele» jäävad teenekat raadiomeest raadio
heliarhiivis meenutama mitu aastakäiku «Eesti sõduritunni» saateid ning lugematu
arv reportaažilõike Eesti lähiajaloo tähtsamaist sündmustest.
Lembit Laurit on põhjusega peetud eesti raadioreportaaži žanri üheks
rajajaks, kogu elu oli ta oma kolleegidele, eriti noortele raadiotöötajatele
suureks eeskujuks oma töökuse ja erakordse tagasihoidlikkusega.
Kõigis tema saadetes on esikohale seatud küsitletavad ja teemad, samal ajal
kui intervjueerija ise on diskreetselt tõmbunud tagaplaanile.
Selles suhtumises on selgelt tunnetatav erakordne džentelmenlikkus ja
pieteeditunne, mis iseloomustas Lembitut ka tema suhetes töökaaslastega, kõigi
nende inimestega, kellega elutee teda kokku viis.
Lembit Lauri tunnistati teeneliseks ajakirjanikuks juba aastal 1971. Oma
kauaaegse viljaka tegevuse eest eesti rahva mälu talletajana ringhäälingus
pälvis ta 1996. aastal Eesti Ringhäälingute Liidu kõrgeima tunnustuse
Kuldmikrofoni. Teda on autasustatud ka III klassi Valgetähe teenetemärgiga.
Lembit Lauri on küll lahkunud meie seast, kuid tema hääl, tema saated, tema
kirgas isiksus jäävad igavesti eesti ringhäälingu ajalukku ja raadiokuulajate
südameisse. Toimetas PM Online |
