|
Hollandlane Crutzen on tuntud peamiselt osooniaugu alaste
tööde põhjal, kuid ta on pakkunud välja ka idee jahutada kliimat atmosfääri
väävliosakesi puistates või soovitanud kliima jahutamiseks esile kutsuda
kunstlikke vulkaanipurskeid, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Novaator.
Biokütuste valmistamiseks kasutatavate taimede kasvatamine
kahekordistab naerugaasina tuntud lämmastikoksiidi emissiooni. Kuigi
biokütuseid kasutades on soovitud teha keskkonnale head ning loobuda
fossiilsetest kütustest, on efekt sootuks vastupidine - biokütused hoogustavad
kliima soojenemist.
«Biokütuste arvatavad eelised on muutunud veelgi
küsitavamaks,» ütles koos Crutzeniga töötanud Edinbughi ülikooli
atmosfääriteadlane Keith Smith ajakirjale Chemistry World. «Biokütuste tarbeks
vilja kasvatamine ei tee mitte keskkonnale head, vaid annab kliima
soojenemisele lisahoogu.»
Crutzeni arvutused näitavad, et mikroobid töötavad põldudele
külvatud väetist lämmastikoksiidiks ümber palju suuremas mahus, kui varem
arvati - 3-5 protsenti väetisest muutub mikroobide mõjul naerugaasiks. ÜRO
valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli on seni kasutanud arvutusi, mille
järgi vaid kaks protsenti väetistest muutub põllul lämmastikoksiidiks.
Rapsiseemnetest biodiisel moodustab Euroopas 80 protsenti
biokütustest. Rapsi kasvatamisel tekkiva kasvuhoonegaasi lämmastikoksiidi kogus
ületab 1 - 1,7 korda selle koguse süsinikdioksiidi, mis fossiilsete kütuste
põletamisest loobumisel õnnestus atmosfääri paiskmata jätta.
Mais on USAs peamine biokütuste tooraine. Seal on negatiivne
efekt pisut väiksem, kuid siiski oleks kliimale kasulikum, kui mais biokütuste
tootmiseks maha külvamata jätta. Vaid suhkruroost bioetanool - kasutegur 0,5 -
0,9 on tavalistele kütustele mõistlik alternatiiv.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
