Eesti üleliigsete laovarude eurotrahv, mis ei sisalda suhrutrahvi, väheneb 374 miljonilt kroonilt 105 miljonile kroonile. Lisaks ähvardab Eestit ligi 714 miljoni kroonine suhkrutrahv.

Euroopa Komisjon täpsustas pärast tehnilisi konsultatsioone Põllumajandusministeeriumi ja statistikaametiga Eesti üleliigsete laovarude arvestuslikku alust ning selle tulemusena väheneb 2005. aasta juulis esialgselt määratud trahvisumma 374 miljonilt kroonilt 105 miljonile kroonile.“Tegemist ei ole siiski veel lõpliku otsusega,” selgitas Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. “Euroopa Komisjon näeb protsessi kolmeastmelisena: esialgne hinnang anti tootmise ja impordi-ekspordistatistika alusel, seejärel esitasid uued liikmesriigid täpsustavad andmed ning nüüd on kolmanda sammuna võimalus esitada spetsiifilisi argumente.”

Asekantsleri hinnangul on Eesti poolt esitatud statistika väliskaubanduse ja tootmise kohta sedavõrd usaldusväärne, et statistiliste andmete ebatäpsusele tuginedes ei ole lõpptulemust võimalik oluliselt muuta.

“Küll aga on Eestil täiendavaid argumente, mida Euroopa Komisjonile esitada, seoses üldise majanduskasvuga ning muutustega tarbimise mahtudes ja struktuuris,” sõnas Oopkaup. Komisjoni andmete kohaselt moodustavad Eesti muude põllumajandustoodete üleliigsetest laovarudest valdava enamuse piimatooted.

Üleliigseks suhkrukoguseks määras Euroopa Komisjon Eestile 91 464 tonni. Riik peab selle eest tasuma Euroopa Liidule nelja aasta jooksul 714,8 miljonit krooni. Eesti on Komisjoni otsuse kaevanud Euroopa Kohtusse leides, et 42 700 tonni suhkruvaru summas 334 miljonit krooni on määratud ülekohtuselt. Kohtuvaidluses esindab Eesti Vabariiki Välisministeerium.