Postimees TEADE Online-intervjuu: ootame lugejate ettepanekuid(64)
На русском
 «  22.september 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Esileht > Kultuur 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Nihkes keelega tekstikogumik
22.09.2006 00:01
Urve Eslas
Merit Kask


Mõne nädala eest esitleti Tartus Eclectica festivalil harjumatu vormimääratlusega tekstikogumikku. Tänapäevast eksp-, mikro- ja miip-tekstide kogumikku «Kangelasema toitepiim» võib selguse huvides nimetada eksperimentaalkirjanduse antoloogiaks.

 
Tuntud eksperimentaator Kiwa üllatab seekord «tekstiläätse» koostamisega.
Foto: Lauri Kulpsoo

«Eksperimentaalkirjandus on teksti ja tekstidega katsetamine. Püüe midagi uut luua, mitte järjekordselt tuntud klišeesid üle toota,» annab kogumiku koostaja Kiwa aimu, mida oodata võib.

Uus formaat

«Tegelemine keele, kõne ja häälega, kirjanduse mõiste, raamatu mõiste, autori mõistega. Kõik see, mis ei ole labane ning igapäevane, ühiskonnas ja meedias levinud kirjeldav ning seletav keelekasutus. Samas ei vastandu see otseselt kirjanduskaanonile, vaid on kaanonist erinev, sellel on oma elujõud,» tutvustab koostaja «Kangelasema toitepiima» teemasid.

Tekstilääts koondab üle 20 autori tekste. Kui tekstid lahutada tervikust, liigituks nii mõnigi neist kenasti ilukirjanduse määratluse alla, teine teaduslikuks referaadiks, kolmas semiootikauurimuseks.

Tekstilääts on siin formaadinimi, nagu antoloogia või kogumik. Et erilist asja ei saa tavaliste vorminimede abil liigitada, tuli leiutada uus sobiv määratlus. «Sõna «tekstilääts» tundus sobivat selles mõttes, et ei ole päris selge, mida see tähendada võiks, aga arvestades, et läätsed alati koondavad või hajutavad midagi ja et nad näitavad reaalsust teistsugusel, harjumatul moel, siis tundus see sobivat,» seletab Kiwa.

Puudu oli miip

Kiwal on ka oma eeskujud. Näiteks Kivisildniku 90ndate alguses ilmunud «Märg Viktor», nähtus nimega 14NÜ ehk kirjandusrühmitus, mis on pikka aega raamatu ja autori mõiste küsitavaks muutmisega või kohaliku eksperimentaalkirjanduse tähtteos «Ornitoloogi pealehakkamine»Keel, kõne ja hääl on «Kangelasema toitepiimas» pidevalt fookuses. Kumb siis on tähtsam – kas sõna kõla või sõna tähendus? «Sõna tähendus ja sõna kõla on teineteisest lahutamatud. Lugematud uurimused psühholingvistika alal kinnitavad seda. Raamatu tegemise käigus toimunud ühiskirjutamisel leiutas Erkki Luuk näiteks sõna «miip». Kõigil ühendas kohe ära, et sellist sõna just oligi vaja, kuigi jäi ebaselgeks, mida see täpsemalt peaks tähendama. Ja tuli välja, et sama sõna on leiutanud veel mitu inimest täiesti üksteisest sõltumatult,» teab Kiwa.

Olgu tutvustuseks loetletud lõpuks mõned kogumiku autorid: Erkki Luuk, Valdur Mikita, Kivisildnik, Mehis Heinsaar, Jaak Tomberg, Adult Wisney, Berk Vaher, POP 87, Aleksander T. Yostafa, Hedda Maurer, Toite miip (E. Luuk-A. Pilv-B. Vaher-A. Keil-Kw), Ott Kagovere, Marco Laimre ja Mädand Harry.

Uus raamat

«Kangelasema toitepiim»

Koostanud Kiwa, kujundanud Tuuli Aule,

illustreerinud Mihkel Kleis ning Kaarel Kurismaa

ID Salong 2006

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 2.5  
 
Postimees
Kultuur
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
19:02 Fordi juht sõitis varem Lexusega

18:56 Suitsetajad on HI-viirusele vastuvõtlikumad

18:46 3D holograafiline televisioon peatselt saabumas
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed