Euroopa seismojaamade mõõtetulemusi koondava andmebaasi Geofon andmetel toimus esimene maavärin Kaliningradi lähedal Eesti aja järgi kell 14.05 ja teine 16.32. Eestlased tundsid maa kõikumist rohkem just teise maavärina järel.

Samal teemal: Kaliningradis sai maavärinas kannatada 17 inimest (3)

Maavärina registreeris ka Tartumaal Vasula seismojaam. Seismoloog Olga Heinloo sõnul mõõdeti Eestis 3-4-magnituudiline värin.

Tallinnas Mustamäel viiekordse maja kõrgeimal korrusel elav Endel, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada, istus just diivanil ning nokitses oma värskelt ostetud muusikakeskuse kallal, kui maja hakkas imelikult kõikuma.

Ehmatav vaatepilt

«Aken kiikus lahti ja kinni; põrand, voodi ja muusikakeskus värisesid – hüppasin kärmelt püsti, arvasin esmalt, et näen mingeid hallutsinatsioone,» meenutas Endel.

Afganistani sõjas käinud ja seal kolm maavärinat üle elanud Endel hindas, et toimus kaks tõuget, mis kestsid kokku ligi pool minutit. Vahe tõugetel oli mehe sõnutsi umbes kümmekond sekundit. «Midagi eriti hullu ju ei juhtunud, kõik jäi terveks,» lisas ta.

IT-spetsialist Janek Talpas-Taltsepp töötas Pärnu kesklinnas oma arvuti taga, kui nii töölaud kui arvutimonitor hakkasid järsku värisema. «Sellised väiksemad, ent järjestikused ja küllaltki imelikud võnked olid – kõik käis kehast läbi, mistõttu arvasin, et mul südames on ehk mingi jama,» kirjeldas ta. «Mu tuttavatel lõi maavärin korteris aga vaheuksi kinni ja väristas riiuleid.»

Ohutu piirkond

Viljandis Männimäel paneelmaja neljandal korrusel elav Aivar Kaljusaar oli kodus laua taga, kui kuulis imelikku heli. «Nagu oleks hobuvanker akna alt mööda kolistanud,» ütles Kaljusaar ajalehele Sakala. «Sektsioonkapis värisesid nõud.»

Tallinna südalinna ärikvartalis, City Plaza kõrghoone 20. korrusel töötav suhtekorraldaja Katrin Rahu meenutas, et pärast esimest ja tugevamat raputust tõstsid nende firma töötajad äkki üheskoos ehmunult arvutite tagant pea. «Arvasin, et järsku on sügistuul nii tugev, ent need raputused, mis panid meil toalille värisema, olid sootuks teistsugused,» lisas Rahu.

BNSi Leedu toimetuse reporter Audroné Strimaityté rääkis Postimehele, et Leedus andis maavärin tunda kaks korda. Esimesel korral Klaipedas, teisel Vilniuses. Viimast tundis ka Strimaityté ise.

«See oli imelik tunne, lilled laua peal ja toolid liikusid,» kirjeldas ta. Strimaityté sõnul ei ole Vilniuses majad kokku varisenud, kuigi mõnel majal on praod. Probleeme olevat ka veetorustikega, kuid midagi tõsist Leedu pealinnas ei olnud juhtunud.

Kuigi üldiselt on teadlased arvamusel, et Eesti ja selle lähiümbrus on maavärinate poolest üks ohutumaid paiku maailmas, ei tähenda see, et neid siin poleks. 1976. aastal oli Osmussaarel maavärin, millel mõõdeti tugevust 4,75 magnituudi. See oli siinmail viimase 400 aasta võimsaim.

1976 värises Osmussaarel

• Eesti viimane tugevam maavärin.

• Maapõu näitas oma rahutust 1976. 25. oktoobril kell 11.39.

• Tõuked olid tunda kogu Eestis.

• Enim kannatas Osmussaar, kus see põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema.

• Kirjelduse põhjal võib hinnata Osmussaare maavärina tugevuseks Euroopa 12-pallisel skaalal kuus palli.

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5