Hyva & kitarr

Hyva: Ma tahaks oma kidra elektroonikasüsteemi natukese lasta mõnel šefil üle vaadata, nii et saaks need küljepotekad ka käima ja...

Mul on Tallinnas üks tuttav mees, kes on hobi korras igasuguseid pille remontinud, äkki võiks teid kokku viia, ta parandaks sota eest ära.

Hyva: Tõsi ka või? Aga noh, kogu point on selles, et kui ma praegu keeran oma kitarri kupli sealt maha ja näitan, mis träna mul sinna kõike alla topitud on, siis ma juba mõtlen, kas see mees suudab mind aidata või ei.

Sest üks asi on standard, eks ole, see on kolm potekat, kolm helipead, grupilüliti ja lõpuauk – see on väga lihtne variant. Aga kui mina kogu selle kammajaa üles loen, mis mul sinna alla topitud on – siis ma tahaks näha, kuidas need asjad paranevad.

Ma võtsin veel kaks tillikat sealt hiljuti välja – ühe kondeka ja ühe pöördrelee või noh, selle, mis ta on. Mul hakkas seal säristama – aga õudselt head tämbrid olid ühel pool, aga siis panin teisele poole, siis hakkas säristama ja siis ma hakkasin seda asja tegema, aga kell oli öösel kolm ja mul oli veel väike õllepohmell ka ja... ma tinutasin ja jootsin nii, et kolb oli kuum, aga tina kokku ei jäänud ja mul viskas üle – need 2 tillimallikat ma kakkusin sealt välja ja panin juhtmed lihtsalt kokku. Tulemus oli täna kuulda.

Võinuks ikka massiivsem olla? Vat siin on võimu küsimus, üldiselt ma ütlen, et ma olen ise nende saundide autor, kõik personaalselt minu käe ja mõistusega tehtud. Mul on helipeades veel väiksed mikrokondensaatorid, ja noh, ühesõnaga võib öelda, et mu pill on läinud müstiliseks, peaasi, et ta ainult säiliks.

Hyva & muusika

Hyva: Ma olen kodus teinud siukest asja, et pannud mikri aknast välja, lindistanud sadavat vihma ja sinna juurde laulnud. Ja mul on veel teine kassett, kus peal on loomulik äike, loomulik vihm ja minu kitarrimängukatked – lindudega dialoogi pidades. Mina mängisin: titi-tsiri-tir! Tema laulis: tsi-tsi-tsi-tsiri-tirrrr! Võtsin nii-öelda linnu viisi üles.

Tallinnas pidi vist laululaval olema mingi koolialguse kontsert, koju tuli reklaam – kui tahad kaks tasuta piletit saada, siis helista mingil numbril?

See on lasteüritus, vist Ice Cream ja Chalice ja ma-ei-tea-kes esinevad.

Hyva: Einoh, mina ei ütle kellelegi ei, Chalice’il on väga palju ilusaid laule ja Vanilla Ice’il ja einoh kõigil, kõigil on ilusaid laule. Ja tead, ma imestan – kuidas kõigil nendel noorte tüdrukute bändidel ja üldse kõigil noorte bändidel – neil on sõnad maru paigas!

Aga kuulaks Zriamulit, kunagist 15-aastaste tüdrukute karmi bändi?

Hyva: Miks mitte. ooo!!! Pungistiil on äärmiselt üks-ühele ära tabatud! Andekate inimeste äärmiselt andekas tegemine! Tohutu marult tehtud, ilma naljata – ma komplimente tavaliselt tühja ei pillu. Aga kes need siin praegu kütavad?

Ma ei tea, on üks lugu «Woodpecker Rock».

Hyva: Ameeriklased? Tundub, et on Elvis Presley kaasaegsed või temast pisut maha jäänud... Põhiline on just see põlvede viibutamine, tead niimoodi... uampa-baluuba-beom-bäom-bam-tutti-frutti-ou-vruudi! Me õppisime seda tantsukursustel, tüdruku tõmbasid jalge vahelt läbi, hopsti! ja tagasi püsti, saltoga pihku – ja ongi – finale ultimo! Seda muidugi suutsid ainult vängemad, maailmaklassi mehed.

Hyva & tehnika

Hyva: Kunagi ma töötasin Tartus Riia ringi autopoes öövalvurina, öösiti katsetasin salaja neid masinaid, super, tead, Chrysler Le Baron, lükkad esimese käigu sisse ja vead läbi siduri minema!

Nagu kuus tuhat täkku oleks ees ja sa hoiad neid tagasi, ader maas. Aga kui oleks 600 pärishobust päriskaariku ees ja sa ütleks nõõ! – ma kardan, see teeks veel hullema säru, ma usun, see tõmbab kohe rikošetiga kosmosesse ära. Mul muidu juhilube pole, aga autot olen juhtinud kuueaastasest alates. Ma olen sõitnud isegi autopesulasse seinu lõhkumata, väga kitsaste garaažielementide vahelt läbi.

Telefoninumber on mul olemas, aga telefoni pole. See oli hirmus lugu, mul ükskord viskas nii üle, tead, kaks pudelit koduveini oli sees, puskariõlidega – tulin koju ja panin telefonile kirvega paugu ära.

Kes tahab mulle praegu helistada, proovige, vaadake, mis öeldakse. Välja lülitatud?

Eheheee... no jumala õigus, see on nii välja lülitatud, et enam iial sisse ei lülita, kirvega välja lülitatud. Viieks jupiks, kest veel pealekauba.

Hyva & varia

Hyva: Ma võitsin Tartus pudelirallil ühe etapi ja mulle kingiti kolm kasti A. Le Coqi. See käis nii, et igaüks maksis algul kümme krooni, sai selle eest ühe tühja plastikpudeli ehk ühe mänguvälja, võistlejad panid sinna oma nimesildid sisse. Need lasti kõik korraga Emajõkke ja kelle pudel jõudis esimesena metallsilla alt kaarsillani, oli võidumees – ja minul õnnestus üks etapp kinni panna. Mul läks korda ka ühele sõbrale auhinnajooki pakkuda ja sõber pakkus mulle selle eest töökoha, ma valvasin siin Tallinna lähedal ühe jaapanlase mõisa.

Ma olen mõnel määral ikka raskelt võlutud, et mind igale poole kutsutakse ja kuulata tahetakse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.08