Kõige mugavamalt pääseb Jurmalasse oma autoga. Autodele on sissesõit armsasse kanti tasuline – üks latt auto kohta. Samas saab Läti pealinnast 25 kilomeetri kaugusel asuvasse kuurorti minna elektrirongiga, väljuma peab Dzinari või Majori peatuses.

Geograafiliselt on Jurmala kitsas ja hubane 33 kilomeetrit pikk rannaäärne linn. Jurmala keskuseks oleval jalakäijate tänaval Jomasil leidub nii terrass-kohvikud, restorane, poode kui ka kultuuriasutusi.

Enamik Jurmala ehitistest on vanad armsad suvilatüüpi puitelamud, kus õitseb eramajutusäri. Viimasel ajal on linna arhitektuur muutumas, rikkad lätlased ja venelased, kel on murdumatu nostalgiline armastus Jurmala vastu, ehitavad sinna uhkeid villasid. Kohalikud räägivad, et Jurmalast on saanud Rubljovka (Moskva rikaste linnaosa – toim) filiaal – luksuskinnisvara järele on siin suur nõudlus. Näiteks võib endale kolme miljoni lati eest soetada väikse saare lossiga.

Rikkad venelased

Muide, Venemaalt pärit turiste on Jurmalas palju – imeilusad tselluliidivabad lühikestes pükstes neiud, stilettod varba otsas, kaenlas nunnu kutsu. Nende kõrval on tugeva kuklaga soliidne mees, Armani logoga rinnal, teksade tagumikul on aga D&G märk. Raha nad mõistagi ei loe. Seetõttu on tipphooajal hinnad laes.

Hotelle ja muid erinevaid ööbimisvõimalusi on Jurmalas palju. Kuid suvel vaba toa leidmine on keeruline, et mitte öelda võimatu. Mõistlikum on hotellikoht broneerida juba kevadel.

Üks hea soovitus: kui tahate Jurmalasse jääda, aga ei tea, kus ööbida, küsige seda Solveigalt, Jurmala turismiinfokeskuse juhatajalt (Jomase 42).

Kümne minutiga ning kahe lati eest annab vastutulelik kaunitar teile hotelli aadressi, kus ootamatult tekkis vaba koht. Siinsamas tasub kohe ka uurida, mida põnevat Jurmalas toimub. Septembrini on siin pea iga päev mõni pidu või üritus – kuulsate Venemaa esinejatega kontserdid legendaarses Dzintari kontserdimajas, igasugused peod ja festivalid Jomase tänaval, spordivõistlused ja purjeregatid.

Toit hea, teenindus kehv

Ükskõik, kas sõidate Jurmalasse paariks päevaks või nädalaks, jalutuskäik ja õhtusöök Jomase tänaval on absoluutselt vältimatud. Siin pakutav toit on alati hea, vaatamata sellele, kui glamuurne on valitud toidukoht. Ausalt, selle suve kõige maitsvama šašlõki sõin ma Turaidase tänaval mingi tundmatu grillikioski juures.

Kohalikud kokad teavad täpselt, kuidas valmistada õiget Caesarit, dolmat, sushit ja pasta carbonarat – tekib tunne, et siin töötavad maailmaköögi tippspetsialistid. Teeninduse kohta seda aga öelda ei saa. Teenindajad on täpselt nagu Eestis, kõik sõltub baarmeni või kelneri töökusest ja viisakusest. Häiriv on ka see, et nad lisavad arvele kümme protsenti summast teeninduse eest, nii et tahate või mitte, aga jootraha maksate igal juhul. Keskmine arve on 7–9 latti lõuna eest, kokteilid on põhjendamatult kallid, õlu on aga hea ja odav.

Ei suitsule

Möödapääsmatu on Jurmalas päevitamine suitsuvabal valgel liivarannal, maineka Livu veepargi külastamine on aga vabatahtlik. Päevitamine ja meres suplemine on siin tasuta, aga veekeskuse külastamine maksab sõltuvalt vanusest 10–15 latti.

Suitsetamine on rannas keelatud, tegelikult on suitsetamisega väga karm kord kogu Jurmalas, turismipolitseinikud (ja neid on Jurmalas väga palju!) võivad teha trahvi, kui näevad suitsutegijat valel ajal vales kohas. Võib-olla on see üks põhjustest, miks Jurmala rand ja tänavad on nii eeskujulikult puhtad. Sellepärast on Jurmala väga sobilik ka perepuhkuseks.