Haaberstisse Saviliiva elamukvartalisse kerkivatele eluasemetele on juba praegu esitatud rohkem ostutaotlusi, kui elukohti plaanis on. Arvatavasti lisandub soovijaid sama palju veel ja ostjad tuleb välja selgitada loosi teel.

Eluaseme soetamise taotlusi Saviliivale hakati vastu võtma 1. augustil ja see kestab kuu lõpuni. Eelmise nädala lõpuks oli Haaberstisse kerkiva 217 eluaseme ostmiseks esitatud juba 250 taotlust.

Soovi sinna eluase soetada võivad avaldada vaid sundüürnikud ja noored pered. Linnavalitsuse tõlgenduse järgi on noor pere perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16-aastast last.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas selgitas, et kui ühele konkreetsele korterile või eramule laekub mitu taotlust ning soovijad ei ole nõus piirkonnas mõnd teist eluaset valima, siis tulebki tõmmata loosi, et oleks tagatud kõigi võrdne kohtlemine.

Loos otsustab

«Pöördusime Tallinna Ülikooli poole küsimusega, et kui vanad peaksid noore pere moodustavad inimesed olema,» rääkis Aas, «kuid ilmnes, et niisugusele küsimusele on raske ühest vastust anda. Seetõttu otsustasimegi, et noores peres peab olema vähemalt üks alla 16 aasta vanune laps ning vanemate vanus ei ole oluline.»

Pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu septembris kontrollib elamumajanduse amet kõigi eluaset soovijate vastavust esitatud tingimustele ning teatab hiljemalt 2. oktoobriks neile ostjate nimekirja pääsemisest või nende soovi rahuldamata jätmisest.

Edasi jõuab eluaset taotlevate ja tingimustele vastavate inimeste nimekiri Saviliiva piirkonda hoonestama hakkavasse firmasse Merko Ehitus, kes tutvustab inimestele kortereid või eramuid ning nende ostu-müügitingimusi.

«Siis saavad inimesed valida, millist korterit või maja nad soovivad,» selgitas Aas. «Seejärel tuleb soovijal esitada dokumendid tagatisraha tasumiseks Merko arvele. Tagatisraha moodustab 15 protsenti eluruumi ostuhinnast.»

Abilinnapea sõnul võibki sellel etapil selguda, et mõned inimesed on küll esitanud eluaseme soetamiseks taotluse, kuid neil puuduvad võimalused see välja osta. Alles pärast tagatisraha maksmist saab lõplikult selgeks, mitu sooviavaldust ühele või teisele eluasemele laekus. Siis on teada, kas mõne korteri või maja puhul tuleb hakata loosi võtma.

Aasa sõnul on Saviliiva piirkonna eluasemete ruutmeetri hinnad veidi madalamad praegu vabaturul kehtivast tasemest, sest hoonestusõiguse saamiseks toimus ehitusfirmade vahel võistlus. Selle võitja Merko Ehitusega sõlmis linn eellepingu juba kaks aastat tagasi, kui hinnad olid madalamad.

Veidi madalam hind

«Kui mõni arendaja hakkaks samas kohas praegu elamuid ehitama, siis kujuneks ruutmeetri hind kindlasti tunduvalt kõrgemaks,» tõdes Aas.

Algul pidi linn oma rahaga Saviliiva piirkonnas kõik teed ja kommunikatsioonid välja ehitama, kuna aga ruutmeetri hind kujunes vabaturul olevast madalamaks, kohustus Merko lepingu järgi need tööd oma õlule võtma.

1-toalise korteri saab Saviliivas hinnakirja järgi kätte 650 000–700 000 krooniga, 2-toaline maksab umbes miljon ning 3-toaline 1,3 miljonit krooni. Eramu ruutmeetri hind on ligikaudu 19,5 tuhat krooni, mis teeb 100-ruutmeetrise maja maksumuseks natuke alla 2 miljoni krooni.

Aasa sõnul tegeleb linn Saviliiva projektiga, kuna sellega aidatakse lahendada sundüürnike probleemi ning teisalt antakse noortele peredele kui ühele tähtsamale tuluallikale võimalus Tallinnas end sisse seada.