Raadioamatöörid segasid Vene vägede sidet 19.08.2006 00:01
«Võtke see oma südameasjaks,» kostis telefonist Lennart
Meri hääl. Eesti iseseisvus oli just taastatud ning toimetaja Harri Tiido teinud
telefonikõne Helsingisse välisminister Merile.
Eetrisse läinud intervjuu läbi, jätkus jutt teemal, mida teha siis, kui Eesti Raadio sideliinid kinni pannakse ning võimalused infot edastada katkevad. Toru sai Eesti Raadio tehnilise keskuse töötaja Vello Priimanni kätte. Meri palus, et Eesti raadioamatöörid looksid side Soome, Rootsi ja teiste Balti riikide raadioamatööridega, et neid kanaleid kasutada info edastamiseks, kui sõjaväeline riigipööre peaks kõik muud variandid läbi lõikama.
Meri palve liikus raadioamatööride seas kulutulena ning mitmed Eesti raadioamatöörid olid Eesti riigi esimeste sidekanalite loomise juures. Selliste kanalite, mida sõduritel polnud võimalik tornist välja lülitada.
Pihkva dessantdiviisi soomukid olid jõudnud Dvigateli territooriumile, Tondil töötasid tankimootorid. Kuid nende kahe omavahelisel sidepidamisel istusid Eesti raadioamatöörid ees.
Priimann mäletab, kuidas venelased paaniliselt sidet andsid ja kehva kuuldavuse ning segamise üle kurtsid. Nad ei teadnud, et Toompealt häiris venelasi Eesti segaja.
Sealsamas Toompeal oli valmis saatja, kust Eesti Raadio
oleks kõigi liinide katkemisel saateid jätkata saanud – levi oleks jagunud vaid
Tallinna linna piires. (PM)
kui Eesti poliitikud ihkavad tõsimeeli iivet tõsta, peaks nad hakkama kibekähku mõtlema sellele, kuidas süvendada noores põlvkonnas patriotismi ja Eesti-meelsust, leiab Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.
Nõukogude impeeriumi lagunemise ja lõpliku kokkuvarisemisega kaasnes tuhandeid inimohvreid. Ajaloolane Küllo Arjakas meenutab Balti riikides hukkunuid.