Meie aktsepteerime kõigi riiklikult tunnustatud koolide antud haridust ega tee siin eelistusi, lausus SEB Ühispanga personalidirektor Janika Kuusik. Sarnase sisuga sõnumi edastas Hansapanga nimel panga pressiesindaja Kristiina Tamberg.Aga Postimehe kiire küsitlus suurte rahandus- ja majandusorganisatsioonide personalispetside seas näitas, et selgelt on soositud just Tartu Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli diplom. Vaekausi kaldumist ühe või teise kasuks küsitlusest küll ei koorunud. Tõusevad esile Nende koolide vilistlased on niikuinii juhtkondades ülekaalus, kuid see on paratamatus, sest erakoolid on tegutsenud liiga lühikest aega selleks, et vilistlased oleks jõudnud suurt karjääri teha. Tartus või Tallinnas juba aastaid tegutsenud avalik-õiguslikus ülikoolis õppinud inimese majandusala diplomi eeliseks on ka see, et ärindust, juhtimist, raamatupidamist, turundust, kaubandust või majandusteooriat õpetatakse enam kui 20 õppeasutuses. Nii ei tea nende kõrgharidust pakkuvate asutuste nimesid peaaegu mitte keegi ja vanade ülikoolide lõpetajad tõusevad massis esile. Tartu Ülikool oma ligi 400-aastase ajalooga ja juba Pätsu ajal jalad alla saanud tehnikaülikool on noorukeste eraülikoolide kõrval kui vanad dinosaurused. Lisaks on majandusega seotud erialade õpetamine muutunud selgelt äriks – lõppenud õppeaastal õppis 86 protsenti üliõpilastest oma raha eest. Eile Tallinna Tehnikaülikoolist majanduse magistrikraadi saanud Anu Kraam nentis, et akadeemiliste ülikoolide haridust hinnatakse kõrgemalt. Traditsioon maksab Nii valiski pangas töötav Kraam EBSi lõpetamise järel magistriõppeks Tallinna Tehnikaülikooli, sest traditsioonid ja kooli akadeemilisus muudavad sealse kraadi tööandjatele väärtuslikumaks. Õppejõu ja samas ka personalijuhi kogemusega Jaanika Kuusik möönis, et erakoolidega käib sageli kaasas legend, et raha eest haridust andvates kõrgkoolides ei ole akadeemiline võimekus esmatähtis. Peaasi, et rahakott õppemaksule vastu peaks. «Mina seda seisukohta ei jaga,» lausus Kuusik. «Kunagine Concordia, osa praegusest Audentesest, oli korralik ja hea kool, mis siis, et seal rahata õppida ei saanud ja küsiti päris suurt maksu, ning omanike kohta on kohus seisukoha öelnud.» Kolme lapse emana tuli siiski Kuusikul tunnistada, et talle meeldiks, kui laps läheks n-ö vanasse ülikooli, kus pole kulukat õppemaksu. Lisaks on kooli mainest tähtsamgi elukoha lähedus. Eesti ülikoolides pakutavat haridust igal aastal eraldi ei hinnata. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Kersti Kõiv lausus, et riik akrediteerib õppekava ning täistunnustus kestab seitse ja ajutine kolm aastat. Igal aastal ei hinnata Ülikoolid tegelevad küll sisehindamisega ja on sõlminud omavahel kvaliteedi leppe, aga see ei anna ühist alust, et taset võrrelda. «Ma ei kujuta ette, kuidas hinnata ülikooli, et milline on hea ja milline parem,» ütles Kõiv. Audentese Ülikooli lektori ja majandusteadlase Andres Arraku sõnul saavad era- ning avaliku hariduse turg töötada koos ausalt konkureerides, mitte üksteist välistades. «Seda ei suuda või ei taha kõrgete ja auväärsete sammaste taha varjunud aga endale tunnistada,» nentis ta. Arraku hinnangul on Eesti riigiülikoolid ja ka viimased haridusministrid kuulutanud erakoolides pakutava majandushariduse tarbetuks raiskamiseks. Arrak märkis, et näiteks Tartu Ülikooli lõputöö on pea sama mahuga mis Audentese kursusetöö. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan Toomas Haldma ütles, et ülikooli diplomitööd ei saa küll kuidagi nõrgemaks pidada. Soovitab välismaad «Ma ei tea täpselt Audentese nõudeid, kuid ma ei taha uskuda, et meil väiksemad nõuded on,» nentis ta. Tartu Ülikooli lõpetajate eelist tööturul näeb Haldma selles, et ülikool käib muutustega kaasas. «Meil on kõigis valdkondades oma põhitegijad, kes hoiavad kvaliteedi taset,» lausus ta. Kodumaisele kemplemisele lisab vürtsi tõsiasi, et tuntud analüütik Hardo Pajula soovitas Eesti kõrgkoolides pakutava majandushariduse sootuks unustada ja minna õppima välismaale. «Minu arvates pole kuluerinevused kodumaal või välismaal õppimise vahel enam nii suured,» ütles Pajula. «Õppelaenude süsteem on olemas ja mina julgustaks küll kõiki vaatama Soome ja teiste arenenud maailma riikide poole,» lisas ta. Kas teate? • Majandusalast kõrgharidust (hõlmatud on ärinduse ja halduse õppesuund ning majandusteaduse õppekavade rühm) saab õppida 21 õppeasutuses. • Tasulistel kohtadel õppis lõppeval õppeaastal umbes 86 protsenti nende erialade üliõpilastest. • Kokku oli üliõpilasi 17 539. • Akrediteerimata õppekavadel ehk sellistel, millel pole mingit tunnustust, õppis lõppeval õppeaastal ligikaudu 16 protsenti üliõpilastest. • Eesti Pank hoiatab, et vältida tasub järgmisi kõrgkoole: mille filosoofiaks on kiire rikastumine kvaliteedi arvelt; mille õppekavad on akrediteerimata või peamiselt akrediteeritud tingimuslikult;
> Loe edasi |
