| |
|
 |
Meedikud kaaluvad raske alatoitumusega Libeeria last. Teadlased tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse võib olla vastuolus ÜRO jõupingutustega maailmas näljahäda vähendada.
Foto: AP |
|
Inimtegevus muudab Maa liigivaeseks
(20)
22.05.2005 16:27
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Maailma bioloogiline mitmekesisus väheneb kiiremini kui kunagi varem ning see võib anda valusa löögi seda protsessi põhjustavale inimkonnale, kirjutab Nature.
ÜRO egiidi all läbi viidud laialdane uuring näitas, et möödunud sajandil oli liikide väljasuremise tempo inimtegevuse tõttu loomulikust looduslikust tasemest umbes 1000 korda kiirem. Kui see suundumus ei muutu, kaotavad inimesed eluliselt vajalike «ökosüsteemi teenuste» kasutamise võimaluse, hoiatas ÜRO keskkonnaspetsialist Kaveh Zahedi. Ookeanidest pärinevast toidust sõltub umbes 3,5 miljardit maailma inimest ning 70 protsenti elanikkonnast kasutab tervisehädade ravimiseks ravimtaimi, kinnitavad spetsialistid. Raport on osa enam kui 1300 maailma teadlase osalusel valmivast Millenniumi Ökosüsteemi Hindamise projektist, millega kaardistatakse maailma looduslike ressursse. Uuringu kohaselt ähvardab väljasuremisoht 12 protsenti planeedi linnuliikidest, peaaegu neljandikku imetajatest ning umbes kolmandikku kahepaiksetest. Selle peamiseks põhjuseks on laialdane looduslike ökosüsteemide kahjustamine, kinnitas uuringus osalenud Georgina Mace Londoni zooloogiainstituudist. Ta selgitas, et maailma bioloogilise mitmekesisuse päästmiseks saab kasutada majanduslikku motiveerimist. Näiteks Euroopa põllumeestele makstakse toetust, et nad jätaksid osa põllumajanduslikust maast sööti. Nii luuakse taimedele, lindudele ja putukatele «looduslikud varjupaigad», mis maapiirkondade liigilise mitmekesisuse tõusuteele tõukavad. Mace märkis, et bioloogilisel mitmekesisusel on kindel väärtus, ent selle hindamisele pole seni pööratud vajalikku tähelepanu. Uuringu autorid parandasid selle vea ning lisasid oma argumentide kaitseks keskkonnale «hinnalipiku». Nii näiteks hindavad nad ühe hektari puutumatu mangroovimetsa maksumuseks Tais rohkem kui 1000 USA dollarit ehk enam kui 12.000 Eesti krooni. Kui sama maa-ala võetakse põllumajanduslikku kasutusse, langeb selle hind aga uurijate arvates 200 USA dollarini ehk pisut vähem kui 2500 Eesti kroonini. Teadlased tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse võib olla vastuolus ÜRO eesmärgiga maailmas vaesust ja näljahäda vähendada. Mõned majandusanalüüsid näitavad, et ilma intensiivse põllumajanduse laiema levikuta ei ole need eesmärgid saavutatavad.
|
