Euroopa Parlamendis eile alanud täiskogul esines Euroopa Komisjon avaldusega, mis puudutas 8. aprillil aset leidnud kuulamist totalitaarsete režiimide sooritatud kuritegude teemal, vahendas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni pressiesindaja Kaja Sõrg.
«Samamoodi, kui Läänemerest sai 2004. aasta laienemise järel Euroopa Liidu sisemeri, on kommunistliku režiimi all kannatanud 10 uue liikmesriigi ajaloolisest kogemusest kujunenud üleeuroopaline probleem,» tõdes ERP-ED fraktsiooni liige Tunne Kelam oma sõnavõtus.
ERP-ED saadik väljendas Komisjoni esindaja Jacques Barrot sissejuhatuse suhtes ühtaegu rahuolu kui ka pettumust.
«Komisjoni avaldusest võib aru saada, et kommunistliku totalitarismi hindamine on esmajoones iga liikmesriigi siseprobleem,» sõnas Kelam.
Niisugune hoiak viib kõneleja arvates kahetsusväärselt topeltstandardite süvenemisele.
«On selge, et natsismi ega fašismi ei käsitata ühegi liikmesriigi siseasjana.
Vastupidi - igas neonatsismi ning rassismi ilmingus nähakse otsest ohtu Euroopa
ühistele väärtustele,» ütles Kelam.
Ühtne Euroopa vajab Kelami veendumusel terviklikku ajalookäsitlust ning ühtseid hinnanguid mis tahes kuritegelike režiimide suhtes.
«Me oleme kutsutud tagama selle, et kõiki inimsusevastaseid kuritegusid, kõiki
sõjakuritegusid koheldaks võrdsel alusel,» pöördus Kelam saadikute poole.
«Siiani ei kehti see põhimõte kommunistlike režiimide kümnete miljonite ohvrite ega nende järglaste kohta. Praeguses olukorras tunnevad nad endid paratamatult teise- või kolmanda järgu ohvritena, kelle suhtes ei kehti kuulus «Ei iial enam!» põhimõte,» väitis Kelam.
«See ei ole ainult mineviku probleem. Poliitilise ja moraalse hinnangu puudumine kommunistliku totalitarismi osas mõjutab meie tänast päeva ning moonutab Euroopa ühist tulevikku,» nentis Kelam.
«Poleks võimalik ette kujutada Nõukogude-aegse KGB juhtkonna naasmist pretsedenditu võimutäiuse juurde Venemaal ega kommunistlike juurtega vasakpoolsuse nii võimsat esilekerkimist tänasel Saksamaal kui pärast külma sõja lõppu oleks antud kommunistlikule totalitarismile rahvusvaheline poliitiline ja moraalne hinnang,» väitis ta.
Kelami sõnul oli esimene kommunistlike totalitarisme puudutav debatt oodatust
positiivsem.
«Täna visandus üsna ulatuslik poliitiline kandepind kommunismile ühise
hinnangu andmiseks. Räägin nimelt poliitilisest ja moraalsest hinnangust, mitte ühe või teise kommunistliku režiimi automaatsest kriminaliseerimisest, mis jätkuvalt tekitab teravaid eriarvamusi ja hirme uue ebaõigluse puhangute ees,» kommenteeris Kelam.
Kelam pidas positiivseks asjaolu, et Komisjoni esindaja Jacques Barrot kokkuvõe erines tunduvalt tema sissejuhatavast kõnest.
Viimane täpsustas, et liikmesriikide kõrval kannab ka Euroopa tervikuna vastutust kõnealuste kuritegude kohta tõe selgitamise suhtes.
Volinik Barrot lubas isiklikult, et Komisjon jätkab liikumist vastava seadusandluse suunas ning et talle on absoluutselt vastuvõetamatud mis tahes
totalitarismi vormid.
Barrot nõustus sellega, et inimesed vajavad garantiisid totalitaarsete diktatuuride tagasipöördumise eest.
«Meie sõbrad Ida-Euroopas peavad mõistma, et oleme pühendunud tõe väljaselgitamisele,» lausus Euroopa Komisjoni esindaja debati lõpetuseks.Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee |
