Euroopa Parlamendi liige, sakslane Ingeborg Grässle ei taha, et tema ametivennad oma abikaasasid palkaksid, kuna see põhjustavat huvide konflikti. Grässle vastased ei näe oma käitumises midagi väära – kui mu naine on väljaõppinud sekretär, siis miks ta ei või mu heaks töötada, küsivad nad. Pärast seda kui Jacques Santeri juhitud Euroopa Komisjon 1999. aastal korruptsiooni tõttu tagasi astus, on Euroopa Liit tasa ja targu astunud samme suurema läbipaistvuse suunas. Tänapäeval riputavad europarlamendisaadikud vabatahtlikult oma majandushuvide deklaratsioonid internetti ning alates järgmisest aastast peavad nad reisikulutuste hüvitamiseks esitama tõestust, et nad reisi ka reaalselt ette võtsid. Veelgi olulisem uuendus leiab aga aset palgasüsteemis. Viimaks likvideeritakse ebaõiglane lahknevus saadikute palkades ning parlamendi järgmise koosseisu liikmed hakkavad saama ühesugust brutopalka – 7413 eurot (116 000 krooni) kuus. Ehkki hõlptulu pakkuva organi mainest on raske vabaneda, liigub europarlament vankumatult õigel teel.
|
