Praegu koosneb ametniku töötasu tagasihoidlikust astmepalgast, millest asutuse juhid kombineerivad tegeliku palga umbes poolt tosinat lisatasu kasutades.

Tulevikus võib ametnikele lisaks põhipalgale maksta üksnes tulemuspalka erilise töösaavutuse eest ja asendustasu puuduva töötaja asendamise eest. Muude lisatasude maksmine lõpeb.

Samal teemal: Justiitsminister: paneme riigi tõhusamalt tööle (7) Millest koosneb ametnike teenistus praegu ja kuidas hakkavad nad palka saama kavandatava seaduse järgi (7) Juhtkiri: Saavutamatu läbipaistvus

Miljonid mängus

«Riigiametniku palk peab olema selge ja läbipaistev, aga praegune astmepalk on ajale jalgu jäänud,» selgitas muudatuste vajalikkus justiitsminister Ken-Marti Vaher, kes uut avaliku teenistuse kontseptsiooni täna valitsusele tutvustab.

Riigieelarve kulude kärpimiseks tahab justiitsminister piirata ametnike õppelaenude kustutamist riigi raha eest ning lõpetada tööstaažist sõltuva lisapensioni maksmise ja lisapuhkuse andmise.

Neil ametnikel, kes on lisapensioni või lisapuhkuse juba välja teeninud, säilitatakse praeguse kava kohaselt soodustused, kuid uusi soodustusi keegi enam juurde ei saa.

Samuti on plaanis vastavalt üürilepingute lõppemisele loobuda riigi ametikorteritest.

Praegu kulub riigiteenistujate õppelaenude kustutamiseks aastas umbes 50 miljonit krooni ja pensionilisadeks tuleval aastal 42 miljonit krooni.

Suurriigi karjääriredel

Justiitsministri nõuniku Jüri Raatma sõnul lähtub praegune jäigale palgaastmestikule ja ohtratele soodustustele-hüvedele tuginev ametnike palgakorraldus suurriigi suletud karjääriredelist, mis eeldab eluaegset teenistust.

«Väikeriigile on märksa sobivam rakendada avatud süsteemi,» sõnas Raatma. «Eluaegse teenistuse ideoloogiast lähtuvad soodustused ei sobi meile, sest riik ei taotle eluaegset teenistust. Riigil on pigem vaja osta üht või teist konkreetset tööd, aga mitte rutiinset püsimist ametipostil kuni surmani.»

Uue avaliku teenistuse kontseptsiooni kohaselt nimetatakse riigiasutuste juhid ametisse viieks aastaks. Juhi tegevuse hindamise aluseks saab soorituslepe, milles lepitakse kokku asutuse eesmärgid. Ametnike perioodiline atesteerimine kaob, kuid asutuse juht peab vähemalt kord aastas alluvatega läbi viima arenguvestluse.

Võimalikud muudatused puudutavad umbes 25 000 riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikku, kelle töösuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus.

Uus kord ei mõjuta eriteenistuste ametnikke (politsei, piirivalve jms) ning riigilt või omavalitsuselt palka saavaid töötajaid, kes töötavad töölepingu alusel (õpetajad, lasteaiakasvatajad jt).

Kuidas hindate plaani kaotada ametnike palgaastmed, lisatasud ja soodustused?

Maarja Mändmaa

sotsiaalministeeriumi kantsler

Kui ainult konkreetsetest muudatustest rääkida, siis mina küll tervitan seda, et kaovad ära igasugused lisatasud ja soodustused ning asutuse juhil tekib võimalus maksta töötajatele ausat ja selget palka. Ühest küljest annab see juhile vabaduse asutust paremini juhtida, teisest küljest tagab palgaandmete avalikustamine juhi palgaotsuste üle sotsiaalse kontrolli ja kohustuse põhjendada oma otsuseid.

Nii et lisatasude kombineerimise lõpetamine ja paindlikkus palkade maksmisel on igavesti tore.

Aga ma loodan, et avaliku teenistuse kontseptsioon on siiski midagi enamat kui ettepanekud lisatasude ja palgaastmestiku kohta. Läbi tuleks mõelda see, millega riik motiveerib inimest enda heaks töötama, sest riik ei suuda maksta palka rohkem kui eraettevõtted. Kas motiveerimiseks piisab võimalusest töötada välja norme ja ettekirjutusi teiste jaoks? Või peaks olema veel midagi, millega riik saab parimaid päid tööle meelitada?

Uno Rootsmaa

Tartumaa Rannu vallavanem

Meid need muudatused ei sega. Me pole juba ammu palgaastmestikku vaadanud ega mäletagi enam, mis astmed seal on. Samuti pole me vallas juba ammu mingeid lisatasusid maksnud, välja arvatud üks kuupalk puhkusetoetuseks, nagu seadus lubab. Elu käib ikka nii, et vaatad lihtsalt mehele otsa, et mis ta väärt on, ja selle järgi saab ta ka palka. Kõik vallaametnikud saavad kindlat kuupalka, mille kehtestab volikogu. Nii on see olnud vist juba vähemalt viis aastat ja minu teada on see samamoodi peaaegu kõikides Tartumaa valdades. Riigis, jah, hoitakse kramplikult palgaastmetest ja lisatasudest kinni, nii et palk on väike ja lisatasud naljakalt suured, aga meil pole mingit probleemi ei vana ega uue seadusega.

Eiki Nestor

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees

Praeguse seaduse kohaselt on avalikus teenistuses peamiseks inimese tööstiimuliks staaž. Mida kauem sa ametis oled, seda parem on. See on eelmise sajandi lähenemine, kus riik vajas hästi püsivat ametnikkonda. Infoühiskonda see ei sobi. Infoühiskonnas peab olema stiimuliks arenemine.

Seepärast on uus kontseptsioon põhimõtteliselt õige, aga probleeme, nagu sageli, võivad tekitada nüansid. Kui seadusega ette nähtud soodustused kaovad ära, peab see tähendama ka töötaja võimalust palga ja muude töötingimuste üle läbi rääkida. Ametniku palk ei ole siis enam kellegi määratud, vaid sõltub poolte kokkuleppest. See omakorda peab tähendama ka näiteks riigiteenistujate streigiõigust ja riigiteenistujate ametiühingu ja vabariigi valitsuse kokkuleppeid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.69