| |
|
 |
Helena Eidasti peastarvutamise oskust jälgivad Mailis Mölder
(vasakult), Mihkel Eidast (taga), Harri Mölder, Marje Mölder ja Maris Eidast. |
|
Pranglijad klõpsivad võidu peast arvutades käsi valusaks
(11)
22.04.2004 00:01
Anneli Aasmäe, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kaks blondi last, üks poiss ja teine tüdruk, istuvad pühapäeva õhtul arvuti taga ja muudkui nohistavad. Ümberringi toimuvat pole nende jaoks olemas. «Täitsa segased,» ohkab laste ema Mailis Mölder.
Aga ohe on üks rõõmsamaid, mille ta kunagi kuuldavale on toonud. Sest esiteks on Mölder üheteistaastase Marje ja kümnese Harri arvutiäärse tegevusega üpris rahul. «Ning õnneks käivad nad üsna tihti jalgrattaga sõitmas,» lisab ta teise põhjenduse. Ja kolmandaks nohistab Mailis Mölder ise sageli täpselt samamoodi arvuti taga, ümbrust märkamata. Kolmik on langenud peastarvutamise lummusesse. Nad pranglivad. Tuhandete ralli-, kaklus-, sõja- ja muuteemaliste arvutimängudega võrreldes tundub pranglimine hirmus igava ajaveetmisviisina. Ekraanipilt näeb välja nagu tavaline taskuarvuti oma numbri- ja tehteklahvidega ning alusta-nupul klõpsates ilmub esile ridamisi arvutustehted. Saab liita ja lahutada, korrutada ja jagada, võrrelda ja lüngata ehk tehetes lünki täita. Muud ei midagi. On ju igav!? Aga ometi tegeleb pranglimisega tuhandeid inimesi. Seitse aastat tagasi mõtles toona Prangli saarel koolidirektorina töötanud Kalev Põldsaar välja esimese veebipõhise peastarvutusmängu, mis kasvas ajapikku mahukaks üle-eestiliseks projektiks, levis otsapidi teistessegi riikidesse ning näppas endale ka sünnisaare järgi nime. Praegu tegeleb pranglimisega tippspordi tasemel umbes 30 täiskasvanut ja 100 last, rahvaspordi tasemel võistlevaid inimesi on 4000 ja oma lõbuks pranglijaid rohkem kui 20 000. Arvutades üritavad nad küll lüüa kehtivaid rekordeid, küll pääseda esiliigast kõrgliigasse. Täiskasvanud näppavad lõunapausidest arvutamisaega ja istuvad hilisööni tehteklahve klõpsides arvuti taga, lapsed paluvad õpetajailt võimalust arvutiklassi pääsemiseks ning unustavad numbrimaailmas nii söömise kui multifilmid. Võisteldakse iseenda, oma õpetaja, klassikaaslase, kolleegi, naaberkooli ja -riigiga. Mis neid selles võlub? «Eks ikka soov nautida eneseületamise vilju,» sedastab Põldsaar. «Kas või tõusmine aastaga edetabelis 25 000. kohalt 9000. kohale, aga naabri-Villemist mööda.» Justiitsministeeriumi registrikeskuse peaspetsialist Mailis Mölder proovis esimest korda pranglida mullu kevadel. «Aga tulemus oli masendavalt nadi,» meenutab ta. «Kuna ma polnud nõus nii rumal olema, siis proovisin veel ja kohe mitu korda. Ning olin maru õnnelik, kui trenniedetabelis tasapisi ülespoole ronisin.» Nüüd on nii tema kui ta laste tulemused omas vanuseklassis kindlalt esimese kümne seas. Aeg-ajalt isegi esimesed – kuniks mõni teine pranglimisfänn rekordid purustab. Tore ja põnev ja hasartne – loetleb Mailis Mölder põhjuseid, miks ta vabal ajal muudkui arvutab. Hasart tekib eriti siis, kui eesmärgiks on mõne pranglijast treeningupartneri tulemuse ülelöömine. «Näiteks püüan treeningupartneri tulemust ületada, aga jään ühe punktiga alla või mis veel hullem, saan punktipealt sama tulemi,» kirjeldab Mölder. «Siis üritan või sada korda, et rohkem saada ega lõpeta enne, kui käsi hiire klõpsimisest valus või tõesti see uus rekord käes või tuleb öö lihtsalt peale...» Mölderi peamine treeningupartner on turu-uuringufirma Ariko Marketing andmetöötleja Maris Eidast, kes on pranglipisikusse nakatanud ka 11-aastase tütre Helena ja kümnese poja Mihkli. Täiesti vabatahtlikult arvutavad, kinnitab pereema. «Nende jaoks on põnev, kui saavad mõnest suuremast-vanemast parema tulemuse,» lisab Eidast. «Sest vanus ei loe pranglimises väga palju, liitmises ja lahutamises kipuvad väikesed suurematest isegi paremad olema. Korrutamises-jagamises on tublimad 8.-9. klassi õpilased.» Näiteks Tallinna 21. Koolis õppiv Mihkel Eidast jõudis oma vanuseklassis kõrgliigas 6. kohale. Tema õde Helena püsib klassiõe Marje Mölderiga aga esiliiga tipus ning mõlemad peavad matemaatikat ka oma lemmikõppeaineks. «Kunagi olin emast mõne rekordiga ees, näiteks lahutamises,» kostab Marje, kes treenib oma arvutusoskusi ka vanades matemaatika töövihikutes vahelejäetud ülesandeid lahendades. «Ema pidi lahutamist kõvasti harjutama, enne kui minust mööda sai. Nüüd ohustan teda jälle.» Ka Helena Eidast on emast liitmises ja lahutamises jupp maad eespool ning Maris Eidast kardab, et jäädavalt. «Mihkelgi on minust ees, aga lünkamises,» lisab ta. «No ei saa kuidagi lastele järele.» Ehk on põhjus selles, et Helenal on tööl käivast emast rohkem hetki harjutamiseks? «Kui mul pole midagi teha, siis proovingi teisi rekorditega üle trumbata,» seletab Helena. «Mõnikord on hirmus närv sees ja rekordid ei tule, aga teinekord saan järjest rekordeid. Ükskord sain nii liitmises, lahutamises kui liitlahutamises punktisummaks umbes 2700 – pinginaaber vaatas kõrvalt, kas olen hulluks läinud.» Kui mullu üritasid mõned pranglijatest arvutisüsteemi üle trumbata ja endale suuremaid tulemusi kirja valetada, pandi programmile piirang – üle 4000 punktisummat ei peetud reaalseks ega tabelisse kandmise vääriliseks. Aga siis tõstis üks koolipoiss häält – tema 4000 punkti oli kogutud täiesti ausalt. «Imetlusväärne tulemus,» kiidab Põldsaar. Pranglijad ei pane oma hobi hasartmängudega samale pulgale, sest peastarvutamises pole võimalik midagi kaotada. Võita aga küll – teadmisi ja mängulusti. Ning järgmisel nädalal sõidavad parimad pranglijad kõrgliigade finaali Riiga või esiliiga finaali Viljandisse, kus tiitlitega kaasnevad ka esemelised võidud.
> Loe edasi
|
Tee koduleheks
