Asusite advokatuuri juhtima ajal, kui selle maine just kiita pole.

Samal teemal: Küsimus peaprokurörile: Kas Eestis on palju nn tellimusasju? (7)

Kahjuks peab tunnistama, advokatuuri maine ei ole avalikkuses olnud kõige kõrgem. Lisaks teatud kolleegide juhtumitele on ka ajakirjandus sellele omalt poolt aktiivselt kaasa aidanud.

Teatud üksikjuhtumite emotsionaalse ja tihti ka õiguslikult asjatundmatu käsitlemisega on kujundatud arvamus, et kogu advokatuur koosnebki ainult ebaeetilistest ja suurele rahale mõtlevatest isikutest, kes eesmärgi nimel ei vali vahendeid.

Samas ei ole vaevutud ära kuulama advokatuuri seisukohti. Ajakirjanduse monitooring 2003. aastal kinnitab, et 80% advokatuuriga seotud valdavalt negatiivset laadi artiklitest oli seotud ühe advokaadi või tema juhtumite kirjeldamisega. Seda ei saa pidada õiglaseks.

Kas jutt on kolleeg Viktor Kaasikust?

Ajakirjanduse monitooring viitab paraku sellele selgelt. Kuid kahjuks on olnud ka juhtumeid teiste advokaatidega.

Tema nn Lutheri asja menetlemine aukohtus ometi venib?

Advokatuur on oma aukohtu menetluses täpselt samasuguste probleemide ees nagu meie kohtumenetlus. Ei saa eeldada, et menetlus advokatuuri aukohtus toimuks kiiremini kui meie üldises kohtusüsteemis.

Oleks naiivne loota, et aukohus saaks asja arutada lihtsustatud korras. Poleks midagi häbiväärsemat, kui Tallinna halduskohus tühistaks advokatuuri aukohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu.

Võib küll, kuid kliendi väidetav nülgimine on juba aegunud. Karistada niikuinii ei saa.

Advokatuuri juhatusel ja aukohtul ei ole eesmärki neid asju kinni mätsida. Tänavusel üldkogul võeti vastu otsus teha ettepanek advokatuuriseaduse muutmiseks, et distsiplinaarüleastumiste aegumise tähtaeg pikeneks ühelt aastalt kahele.

Ainuüksi viimase kahe-kolme aasta jooksul on kolm advokaati aukohtu otsusega advokatuurist välja heidetud (Ljudmila Andrejeva, Juho Aule, Svetlana Balaban). Erandid ei viita sellele, et advokatuur oleks üdini korrumpeerunud või üdini moraalselt laostunud institutsioon.

Üdini ei ole?

Üldse ei ole. Läbi üksikute minetuste heidetakse advokatuurile ette üldist moraalitust. Samal ajal pole Eesti riik suutnud 12 aasta jooksul reguleerida väljaspool advokatuuri tegutsevate juristide tegevust mitte ühegi õigusaktiga.

Kõrval tegutseb ligi 300 juristi, kelle tegevus pole mitte millegagi reguleeritud. Riik ei tea, kui palju seal toimub minetusi, kui palju osutatakse mittekvaliteetset õigusabi.

Kui ma olen nurgaadvokaat, siis ma ju olen advokaat?

Advokaadiks saab ennast nimetada vaid Eesti Advokatuuri liige. Kuid tegelikult tituleerivad paljud mitteadvokaatidest juristid ennast ajakirjanduses ja ka klientide ees kui advokaadid, mis on aga eksitav ja lubamatu.

Alles siis, kui tuleva aasta 1. jaanuarist kehtestatakse riigi õigusabi seadus, tekib Eestis esimest korda olukord, kus kohtus saavad õigusabi osutada ainult diplomeeritud juristid.

Väidetakse, et õigusabi on kallis ja advokaatide arvu suurenedes see odavneb.

Eesmärk, mida riik rõhutab, et advokaatide üleküllus toob kaasa ka õigusabi hindade olulise languse, ei ole selliselt realiseeritav. Kvalifitseeritud õigusabi hind on igal pool maailmas kõrge.

Arenenud maailmas eraldab riik õigusabi kättesaadavuse tagamiseks vähemkindlustatud elanikele märksa enam raha, kui Eestis seni on tehtud. Loodame, et seaduse vastuvõtmisel hakkab riigi õigusabi olukord paranema.

Millised on õigusabi hinnad ELi liikmesriikides?

Meie mõistes vandeadvokaatide hinnad jäävad vahemikku 290–450 eurot tund. Tallinnas on valdavalt äri-, majandus- ja tsiviilõigusega tegelevates büroodes turuhinnaks 1500 krooni pluss käibemaks. See pole sadat eurotki.

Ma ei arva, et Eestis hüppab hind kohe 300 euroni tund. Aga ma ei arva ka, et see langeb 100 eurost allapoole. On väärkujutelm, et kõik advokaadid elavad sulavõis. Eestis on tegelikult palju advokaate, kes elavad ainult riigi õigusabi osutamisest.

Majanduselu ja ärikeskkond on koondunud Tallinna ja 3-4 suuremasse linna, ülejäänud kohtades advokaadil ju praktiliselt muud tööd polegi, kui riigi määratud kaitseülesannete teostamine.

Nemad, nagu ma aru saan, sulavõis ei uju?

Riigi õigusabipoliitikas on seni olnud kaks teineteisele vastu käivat põhimõtet – soovitakse, et õigusabiteenus oleks kvaliteetne ja kättesaadav, samal ajal tahetakse, et see oleks osutatud hinnaga, millega Eestis enamik teenuseid pole kättesaadavad.

Kõik me sõidame autoga, aga kust te saate 150-kroonise tunnitasuga korraliku autolukksepa? Autoremondilukksepa tund maksab täna rohkem kui kvalifitseeritud ja professionaalne õigusabi, mille riik soovib tagada kõigile vähekindlustatud elanikele.

Kui riigi õigusabi seaduse vastuvõtmise järgselt tõuseks riigi õigusabi tunnihind 350 kroonile, on murrang saavutatud. Tegelikult on jõutud tasemele, mida advokatuur pidas põhjendatuks 7-8 aastat tagasi.

Kas uurimise täielikult prokuratuurile allutamine on õige?

Ma arvan, et see ei ole päris õige. Uurimisülesannete koondamisel prokuratuuri kätte võib tekkida oht võimu kuritarvitamisele. Oleme ausad. Tänases Eesti ühiskonnas esineb veel liiga sageli ebaobjektiivset uurimist.

Kindlasti on aastatega tõusnud uurimise kvaliteet ja politsei tööd peab tunnustama. Samas pean nii isiklikele kogemustele kui ka kolleegide käest saadud informatsioonile tuginedes tõdema, et Eestis on suhteliselt palju suunatud kriminaalasju, nn tellimusasju.

Poliitilisi või majanduslikke?

Kui kaitsja asub kriminaalasjas täitma kaitseülesandeid, ei tea ta tihti asja täpsemat tausta. Küll on aga kriminaalasja materjaliga tutvumisel tihti hoomatav, et isikuid on üritatud valikuliselt vastutusele võtta ja koheldud seaduse ees ebavõrdselt.

Ühes või teises situatsioonis on valitud välja üks isik või grupp isikuid, kes võrdsetel tingimustel teistega tegutsedes on seatud löögi alla ning kellele on esitatud süüdistus põhjendusel, et võrreldes teiste isikutega on nende tegevus ebaseaduslik.

Samas on terve rida isikuid samasuguste tingimuste juures kõrvale jäetud ja leitud, et kõik on seaduslik. Selliseid asju esineb Eestis piisavalt palju ka praegu.

Selliseid kriminaalasju ootab enamasti juba eos ebaõnnestumine – uurimine lõpetatakse või isik mõistetakse kohtus õigeks. Aga millist moraalset kahju ja kannatusi seeläbi isikule tekitatakse!

Inimene halvatakse?

Ja mitte hetkeks. Inimest on võimalik sõna otseses mõttes laibastada. On võimalik ta edasisest tegevusest elimineerida. Ma ei räägi ainult poliitilisest karjäärist. Olgem ausad, kui sul tippjuhina on selline taust, on su nime taga igaveseks küsimärk. Alati vaadatakse su peale nii, et kus suitsu, seal tuld.

On küllalt selliseid juhtumeid, kus prokuratuuri roll uurimise läbiviimisel on olnud ebapiisav.

Selliseid süüdistusi on lastud kohtutesse üsna palju. Kuigi on põhimõte, et süüdistatavale ei saa panna süütuse tõendamise kohustust, peab inimene läbi vintsutuste, kaks-kolm aastat kestva kohtumenetluse oma süütust ometi tõendama.

1. juulist peaks minema protsess täieliku võrdõiguslikkuse põhimõttele. Kaitsja ja prokurör püüavad omavahel tõestada, kas on süüdi või süütu, ja kohus mõistab õigust.

Ma loodan, et kohtusüsteem on piisavalt tugev otsuste langetamisel. See välistaks, et üks ametkond, kelle kätte on koondatud kogu uurimine, saaks oma võimu kuritarvitada. Aga see võtab aastaid.

Kumb pool on täna tugevam?

Seni on paraku advokaat pidanud rohkem tõestama ja rohkem vaeva nägema kui riiklik süüdistaja.

Kas advokaadi kätte usaldatud informatsioon on kindlalt kaitstud?

Aeg-ajalt üritavad uurimisorganid advokaatide käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot kätte saada. Näiteks üks või teine advokaat on kuulutatud kuriteos kahtlustatavaks seetõttu, et ta ei ole andnud välja tema käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot.

Advokaati on püütud mõjutada, vastasel korral satub advokaadi enda kutsetegevus löögi alla. Advokatuur peab võitlema selle eest, et tema liikmetega selliseid asju ei toimuks.

Saate te siinkohal mõne kolleegi nime nimetada?

Ma tuginen konkreetsetele faktidele konkreetsetes asjades. Tendents politseiriigi süvenemisele on Eestis olemas. See on käinud lainetena, sõltumata sellest, kes valitseb.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.6