Analüütikud leiavad, et sel ja ilmselt ka järgmisel aastal naudime kiire majanduskasvu viljadena aina suuremaid palku, laenuraha ja sellest tulenevaid tarbimisrõõme. Krahhi näeme aga aastal 2009.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsiosakonna juhataja Andrus Säälik märkis, et tavainimene tajub krahhi tööpuudusena või ka palga kahanemisena. Samas jätkavad hinnad kasvamist, viies inimesi viletsusse. Lisaks on ilmselt laenuintressid kõrgemad kui praegu.

Kui pole tööd, pole millestki laenu maksta. Pangad hakkavad inimesi kodudest välja tõstma, liisinguautod lähevad sundmüüki ja ka lihtne tarbimislaen võib inimese pankrotti ajada.

Pehme maandumine

Kriisi võimalikkust tunnistavad nii Rootsi panga SEB kui ka Hansapanga analüütikud, rääkimata rahvusvahelistest reitinguagentuuridest ja Danske pangast. Samas usuvad nii meie rahandusministeerium kui ka SEBi ja Hansapanga analüütikud, et kriisi asemel ootab Eestit ees siiski tasane majanduskasvu aeglustumine.

Koos sellega on võimalik tööpuuduse kasv ja sissetulekute kasvu aeglustumine. Elatustaset ohustab selle taustal kappav inflatsioon. Lisaks on suures ohus ettevõtted, mis seni on panustanud odavale tööjõule.

Eurole ülemineku võimalust aga lähimal neljal aastal oodata ei ole, meie hinnatõus jääb selleks liiga kõrgeks. Analüütikute hinnangul on praegu põhiliseks inflatsioonimootoriks toiduained ja eluasemekulud, mille hinda kergitavad peamiselt kütus ja muud maailmaturust sõltuvad kaubad.

SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula märkis, et üks hea märk Eestile on Põhjamaade majanduskasv. Nii kaua kui Soomes-Rootsis jätkub majanduskasv, pole ka meil hoolimata ülekuumenenud majandusest ohtu.

Enamik analüütikuid usub pigem «pehme kriisi» võimalikkusse. Mida aga peab tegema tavainimene, kel pole võimalust riigi raha- või majanduspoliitikat kujundada? «Inimene peab olema valmis töökaotuseks ja palgakasvu pidurdumiseks,» lausus Säälik. Selle järgi tuleks säästa ja tulevasi laenuotsuseid teha.

Pankrottide jada

Teise asjana soovitas Säälik lõpetada ebakindlate kinnisvaraprojektide nuumamine.

«Ma ei saa aru, kuidas on mõned inimesed nõus nii palju maksma selle eest, et kolida elama põllu peale, kuhu ei ole rajatud kommunikatsioone ja kus majade ümber laiub veetiik,» kommenteeris Säälik.

Erinevalt Hansapangast, kust järjekindlalt kinnitatakse, et laenuga ostetud kinnisvara väärtuse langemise korral ei hakka pank lisatagatisi nõudma, usub Säälik, et kui tagatise väärtus suurelt kukub, nõuab pank siiski lisatagatist. Kui inimene aga on end niigi lõhki laenanud, võib see kaasa tuua eluaseme kaotuse.

Ka Hardo Pajula meelest on oht peitunud kinnisvara- ja ehitusfirmades. Ühel hetkel ei jaksa inimesed lihtsalt enam osta järjest kallimaid elamispindu ning majanduslanguse allikaks saab ehitus- ja kinnisvarafirmade kokkukukkumine.

Eesti majanduse suurima väljakutsena näevad analüütikud ekspordivõime hoidmist. Viimastel kuudel on ekspordi kasvutempo poole võrra vähenenud. Selle taga on elektroonika- ja puidutööstus, kus annab tunda kallis tööjõud. Järjest kallim tööjõud muudab kauba hinna aga konkurentsivõimetuks.

Analüütikute meelest on tähtis, et riigieelarve oleks jätkuvalt ülejäägiga. Viimaseid päevi rahandusministri ametis olev Aivar Sõerd märkis, et tuleva aasta eelarve ülejääk võiks küündida nelja miljardi kroonini.

Arvamus

Erkki Raasuke
Hansapanga Grupi peadirektor

Me ei usu, et Eesti majandust ootab tõsine kriis, samas oleme Hansapangas teadlikud võimalikest riskidest.

Viimase kuue kuu jooksul on eraisikutele laenamist rohkem mõjutanud küllastuma hakanud turg. Ettevõtete osas on vähenenud meie soov finantseerida maa- ja kinnisvaratehinguid. Me ei arva, et me kohe kinnisvaras raha kaotaks, aga pealetulevat pinda on sedavõrd palju, et seda ei ole vaja nii palju lattu teha.

Laenuvõimaluste piiramine Baltimaades on möödapääsmatu. Liiga palju Balti turule laenates võime jõuda krahhini, rapsima hakates ja liiga vähe Balti turule laenates jõuame samamoodi krahhini.

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 0