| Linnupidajaid arvestati loendusel olenemata sellest, kui palju nende majapidamises hektel linde oli, teatas veterinaar- ja toiduamet. Samuti jagati kõigile linnupidajatele jagati linnugrippi käsitlevaid trükiseid nõuannete ja soovitustega haiguse vältimiseks. Kaardistamisel selgus, et kõige arvukamalt peetakse Eestis kanu, kuid palju on ka vutte, parte, hanesid ja faasaneid. Vähem on selliseid linnuliike nagu kalkun, jaanalind, pärlkana, paabulind ja tiuker. Kõige rohkem on linnupidajaid Pärnumaal (1465), järgnevad Saaremaa (1426) ja Viljandimaa (1239). Kõige vähem on linnupidajaid aga Hiiumaal (287) ja Läänemaal (613).
Kalkuneid peetakse aga kõige rohkem Pärnumaal, kus loendati 172 lindu. Parte on kõige rohkem Viljandimaal (1043) ja Lääne-Virumaal (812), hanesid aga Viljandi- ja Tartumaal. Inspekteerimise peaeesmärk oli saada ülevaade kõigist eraisikutest linnupidajatest ja nende poolt peetavatest lindudest. Olukorra kaardistamine aitab linnugripi võimaliku puhkemise korral kõikide ohu-ja järelevalvetsoonis olevate lindlate suhtes koheselt vajalikke meetmeid rakendada ja taudi laialdast levikut takistada. Linnupidajaid teavitati ka lindude sööda päritolu kontrollimise vajadusest, sest veterinaar- ja toiduamet keelab käidelda sööta, mis pärineb linnugripi poolt ohustatud piirkondadest. 15.veebruarist peavad linnupidajad oma linde hoidma suletud ruumides või soovitavalt katusega kaetud tarastatud alal.
Lisainfot linnugripi kohta saab infotelefonil 1676 või www.linnugripp.ee või www.vet.agri.ee Toimetas Rando Tooming, reporter/toimetaja
|
Volitatud veterinaarstid inspekteerisid selle aasta jaanuaris ja veebruaris Eesti kodulinde pidavaid ettevõtteid ja majapidamisi ning kaardistasid 14 535 linnupidajat ja üle 2,5 miljoni kodulinnu.
Vanemad uudised
