Surmava linnugripi H5N1 saabumiseks valmistuv riigiaparaat tutvustas eile juhtivate ornitoloogide analüüsi, mis sõelus välja Eesti alad, kuhu linnugripp kevadise rändega varem jõuda võib.

Kõige suurema riskiga piirkond on Matsalu linnuriik ja kogu Väinameri. Löögi all on ka Tallinna ja Tartu lähiümbrus, kus peatuvad rändlinnud, kes võivad praegu teadaolevate andmete põhjal surmavat viirust edasi kanda. Kahes suurlinnas elab rohkem kui kolmandik Eesti elanikest.

Tähtsad rändepaigad

Analüüsi koostamist juhtinud Maaülikooli teadur, ornitoloog Kalev Rattiste märkis, et Tartu lähedal on tähtsad rände- ja pesitsusalad Ropka-Ihaste luht koos Aardla järvega ja Emajõe luht Käreveres.

«Tallinnas on rände ajal väga suur hanede kontsentratsioon, eelkõige suur-laukhani ja rabahani, kes toituvad Tallinna ümbruse põldudel päeval ja ööseks lähevad Ülemiste ja Maardu järvedel,» ütles Rattiste.

Samal ajal märkis ornitoloog, et suurlinnade elanikel pole vaja toas istuda ja paaniliselt linnugrippi karta. «H5N1 on ohtlik eelkõige kodulindudele, inimestele nakkab see viirus väga raskesti,» ütles Rattiste. «Selleks peab olema väga lähedane kontakt, lindu tuleb lahata või süles hoida või midagi intiimset teha. Reaalselt inimesele H5N1 otsest ohtu ei kujuta.»

Rattiste viitas, et üheksa aastaga on maailmas selle viirusega nakatunud pisut enam kui 200 inimest, kuigi Aasias tegeleb linnukasvatusega sadu tuhandeid inimesi.

Ornitoloogid leiavad, et rändlindude kartmise asemel tuleks karta linnuliha ja linnusõnniku ning nendest valmistatud toodete transporti ning pigem tuleb rändlinde kaitsta kodulindude eest.

«Põhiline gripiviiruse levimise viis on transpordivahendid ja linnuliha, siiani pole vettpidavat tõendit selle kohta, et viirus leviks rändlindudega. On viiteid, aga vettpidavat tõestust ei ole,» ütles Rattiste.

«Rännumees» kana

Ornitoloog Andres Kuresoo sõnas, et kanad on teadlaste hinnangul maailma kõige suuremad «rändlinnud». Kuigi nad ise püsivad paigal, siis nende liha, munad, suled ja sõnnik liiguvad ühest maailma otsast teise.

Eesti avalikkust on seni hirmutanud kõige enam surmava tüvega linnugripi leid Saksamaalt Rügeni saarelt, sest see koht jääb enamiku Eestisse jõudvate lindude rändeteele.

Kuresoo pakkus aga, et linnugripi leid Rügenilt ei tähenda seda, nagu toonuks hukkunud kühmnokk-luiged selle kusagilt lõuna poolt kaasa.

Ornitoloogide arvates võis see viirus olla saarel juba ammu, inimene polnud sellesse surnud lindude vastu lihtsalt varem huvi tundnud. Selle versiooni üheks tõestuseks on tõsiasi, et lindude suremus Rügenil ei ole viirusest H5N1 hoolimata tavapärasest suurem.

Ornitoloog Taivo Kastepõld viitas, et Rügenile võis surmav gripp jõuda ka inimese vahendusel. Seni on arvatud, et luiged said gripi Kreekast, kuhu nad rändasid erandkorras külma talve eest. Kreekasse omakorda jõudis see Krimmi poolsaarelt.

Kastepõld märkis, et nn Ida-Atlandi rändetee luiged pagevad tavaliselt pakase eest varju Põhjamerele ja nende ränne Kreekasse on seniste vaatlusandmete põhjal väheusutav.

Kuresoo lisas, et Musta mere linnugripi laine põhjus ei pruugi olla rändlindudes, vaid nakatunud söödas või muus kodulindude saadustes.

«Odessa sadam on üks põhilisi linnutoodete liigutamise kohti,» märkis Kuresoo. Ta möönis, et see on tööversioon, mida tuleb tõsiselt uurida ja tõestust sellele väitele esialgu ei ole. Nagu öeldud, ei ole teadlaste sõnul ka lõplikku tõestust väitele, et surmava viiruse edasikandjad on ennekõike rändlinnud.

Põhjus kaubanduses

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et teadlaste hüpoteesi, nagu oleks viiruse tegelik põhjus kaubanduses ja sealhulgas ka linnusaaduste salakaubanduses, kinnitab see, et massilist suremust metslindude seas ei ole. Ta möönis, et linnugripi levikul kodulinnufarmi on riigil lihtsam süüdistada rändlinde kui tunnistada nakatunud toodete sissevedu.

Eile olid Eesti lähiriikidest linnugripist puutumata veel Soome, Läti, Leedu, Valgevene ja Norra.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5