Suurbritannia politsei püüdis jõuda aumõrvade toimumise põhjusteni ning uuris 109 tapmisjuhtumit, millest üks toimus Rootsis.

Kõikide nende kuritööde tagant võis leida, et rikutud oli sugukonna kirjutamata reegleid ning tapja arvates võis perekonnale langenud häbi maha pesta ainult veretöö abil.

Aumõrvadega kaasnevad tihti koduvägivald, sundabielu, kummalisena näivad enesetapud ja autoõnnetused ning inimeste kadumine.

Ainuüksi Londoni politsei teatas 492 juhtumist, mis olid seotud sundabieluga, kuid uurijate arvamuse kohaselt on see ainult jäämäe veepealne osa.

Varasematel aegadel ei käsitlenud politsei aumõrvu eraldi mõrvaliigina, vaid kui koduse vägivalla üht osa.

Põhjenduseks leiti, et inimestele tuleb jätta nende kultuurilistele ja religioossete arusaamade järgi tegutsemise õigus.

Kuid nüüdseks on seisukoht muutunud ja leitakse, et igasugune mõrv on ikkagi mõrv. Aumõrvu sooritavatel isikutel on üha raskem peituda oma kultuurilise või religioosse eripära taha.

Euroopa riikides, näiteks Suurbritannias ja Rootsis, kus on suur migrantide arv, on aumõrvad kujunenud ühiskonna stabiilsust häirivaks probleemiks.

Nende riikide valitsused on teadvustanud, et probleem on õhus ning on hakatud otsima lahendusvõimalusi.

Nii Suurbritannia, Rootsi kui ka Taani politsei esindajad kui ka inimõiguse eksperdid kutsusid  kodanikke üles olema valvel ning teatama kahtlastest olukordadest politseile. Igal aastal aitaks selline tegutsemine säästa kuni 5000 inimese elu.

Probleem on suurim Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas, kuid samas ka lääneriikidesse emigreerunute seas, sest uues keskkonnas säilitatakse päritolumaa tavad. 

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75