Zoe Ceausescu esitas kohtu kaudu Rumeenia kaitseministeeriumile avalduse haudade avamiseks.

Zoe Ceausescu põhjendas soovi sellega, et soovib teada, kuhu maeti tema vanemad pärast mahalaskmist 1989. aastal, samuti soovib ta oma vanemad kristlikult maha matta.

Ceasusecu perekond on siiani kahelnud, kas endise diktaatori ja tema naise põrm ikka lamab Bukaresti suurimal surnuaial.

Siiani ei ole Rumeenia valitsus kommenteerinud Zoe Ceausescu nõudmisi.

2001. aastal nõudsid Rumeenia kommunistid endise diktaatori haua avamist põhjendusega, et teda olevat enne surma piinatud. Toona keeldusid ametivõimud sellest.

1989. aastal Rumeenias toimunud ülestõusu käigus sai surma umbes 1000 inimest.

Mitmete ajaloolaste sõnade kohaselt ei olnud see spontaanne ülestõus, vaid kommunistliku partei väljaastumine diktaatori kukutamiseks.

Rumeenia televisoon tegi otseülekande viimase diktaatori ja tema naise kohtuistungilt ning mahalaskmiselt 1989. aasta 25. detsembril. Näidati ka kahte kirstu, mis maeti Bukaresti Ghencea surnuaiale.

Ceausescu sünnipäeval, 26. jaanuaril, kogunevad tuhanded tema pooldaja siiani surnuaiale, kus süüdatakse küünlad ja lauldakse kommunistlikke laule.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5