Pisike marmosett Lauteri tänava Zookeskuses, kes on küll poeomaniku isiklik lemmikloom ega ole poes müügiks, tõmbab nii lapsi kui täiskasvanuid siiski poodi end vaatama nagu elavaloomuline magnet.

Arvukad Tallinna lemmikloomakauplused pakuvad külastajale suurt valikut loomi, linde ja kalu, kuid seal varitseb ka oht rikkuda tuju, kuna endiselt on poode, mis hoiavad oma asukaid kitsastes ja räpastes tingimustes.

Postimehe eilne ringkäik Tallinna erinevates loomapoodides tõestas, et elementaarsed loomapidamistingimused, rääkimata paljukirutud või -kiidetud «euronõuetest», ei ole jõudnud nii mõndagi pealinna zookauplusesse.

Fotograafi objektiivi ette jäid näiteks imetillukesse hamstripuuri topitud pikakarvaline küülik, kellel polnud ruumi pikaligi heita, uriiniloigus istuvad paarinädalased jänesepojad ning ühisesse akvaariumisse paigutatud pundar mõlemast soost rotte poegadega.

Küülikud pisikeses puuris

Kaheksast külastatud kauplusest tuvastas võhikusilm väärkohtlemisi kahes, mis mõlemad on nii Eesti Loomakaitse Seltsi kui loomaarstide hulgas juba kurikuulsaks saanud.

Balti jaama turul asuva loomapoe Zoo Stassi pimedas letitaguses võis eile näha pisikestes räpastes puurides küülikuid, kahe ja poole nädalasi jänesepoegi ning eelmainitud rotipundart. Endla tänaval asuvas keldrikaupluses Laguun aga väikesevõitu puuri topitud jänest koos kahe meriseaga.

Mõlemat kauplust on kaebuste põhjal külastanud korduvalt nii loomakaitsjad kui inspektorid, kuid seni on omanikel õnnestunud karistusest pääseda.

Tartu maantee loomakliiniku veterinaar Ursula Mesikäpp nentis, et on näinud kauplustes ka tšintšiljat ja jäneseid, kelle puurid on asetatud madude akvaariumi kõrvale, mistõttu närilised kannatavad lakkamatut hirmu ja stressi, mille kätte võivad isegi surra.

Juhud, kus kaevamiskirega liivahiirtel puudub kaevematerjal, pisinärilistel võimalus peitu minna ja lindudel on otsekontakt teiste puuride asukatega, mistõttu levivad naha- ja siseparasiidid, on Mesikäpa sõnul zookauplustes sagedased.

Pimedas letialuses pisikestes räpastes puurides kükitavatele jänestele võib praegune olukord lõppeda kergesti surmaga, ütles Mesikäpp. Tõenäoliselt on neil siseparasiidid, rikutud karvastik ja põletikus nahk ning loomad on stressis, närvilised ja tigedad, nentis ta.

Eri soost ja vanuses suurt hulka rotte ei tohiks Mesikäpa sõnul ühes akvaariumis hoida juba seetõttu, et võimuvõitluse käigus võivad vanemad isendid nooremaid rünnata, ka tekitab selline kooselu stressi, rääkimata kontrollimatust paljunemisest.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Helen Roosimägi sõnul on ka loomakaitsjateni korduvalt jõudnud infot, et osas kauplustes ei võimaldata liikidele kohaseid pidamistingimusi.

Ka on loomakaitsjad kaebuste põhjal ise koos spetsialistidega kohal käinud ning juhtumid järelevalvet teostavatele veterinaar- ja toiduameti inspektoritele edastanud, kuid enamasti ei järgne tegutsemisele soovitud tagajärgi, nentis Roosimägi.

Nimelt pole põllumajandusministeerium Roosimägi sõnul siiani valmis saanud lemmikloomade pidamise nõudeid, mille alusel saaks järelevalveinspektor kindlalt väita, et tegu on looma väärkohtlemisega. Seetõttu ei julge inspektorid enamasti võtta riski süüdimõistvat otsust teha ning karistust määrata.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk möönis, et lemmikloomade pidamise nõuded on tõesti veel vormistamata, kuid valmivad selle aasta jooksul.

Kurikuulsad poed

Samas ei näinud Kuusk põhjust, miks ei saa veterinaar- ja toiduameti inspektorid praegu oma tööd korralikult teha, sest loomakaitseseaduses on elementaarsed loomapidamise nõuded sätestatud ning neid saab ettekirjutuse tegemise või karistuse määramisel aluseks võtta. «Praegu jääb lihtsalt puudu inspektorite julgusest ja aktiivsusest,» sedastas Kuusk.

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva sõnul on aga ilma seadusliku aluseta süüdistusi – näiteks küülikul ei ole piisavalt liikumisruumi – väga raske kohtus kaitsta. «Kui palju on see piisav?» küsis Serva, kelle sõnul ei aita siinkohal ka pildid jänesest, kel pole ruumi korralikult pikaligi heita ning kelle saba puudutab ühte ja nina teist puuriserva.Enamik loomapoode on loomakaitsja Roosimägi sõnul siiski võimaldanud oma asukatele elamisväärsed tingimused.