Külaelanikud ei ole rahul keskkonnamõju hindamise
aruandega, mis nende hinnangul pehmendab kaevandamisest tingitud ohte
elukeskkonnale ja loodusele, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Pudivere ja Lustivere küla inimesed usuvad, et neil tuleb enda heaolu
arvelt hakata nuumama ühte Tallinna firmat.
«Meie neid ohtusid veel ei
tea, need on lubadused. Sellepärast et kõikjal, kes siin on meil ümber need
karjäärid rajanud, põevad veepuuduse, müra ja... see teede olukord,» kurtis
Pudivere külavanem Veera Kopplemik.
«Ja nendega kohut käia ei jõua mitte
keegi,» nentis Pudivere küla Kamariku talu peremees Toivo Kampus. «Ja lõpuks on
nemad ikka võitjad - võtavad oma dolomiidikivi välja siit ja lähevad ära. Ja
need, kes siin ellu on jäänud ja kes siin veel alles on, peavad siin siis edasi
elama.»
Täisvõimsusel töötavast karjäärist väljub tunnis kuni 20
kallurit, millega kaasneb tolm ja müra. Kohalike arvates pole keskkonnamõju
hindaja pakkunud piisavalt alternatiive liikluskoormuse hajutamiseks.
«Väljaveotee võimalikkus on viia ka näiteks mitte küla vahelt, vaid läbi
riigimetsa,» arvas Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga. «See
sõltub sellest, kas arendaja saab kokkuleppele riigimetsa majandamise
keskusega.»
Millal Jõgevamaa keskkonnateenistus kaevandamisloa
väljastamist arutab, Uiga öelda ei osanud. Enne tuleb keskkonnamõju hindajal
inimeste küsimustele vastata ja siis esitada lõpparuanne.
«Ma arvan, et
Eesti riigile tervikuna on väga vaja ehitusmaterjali, millest ehitada
Tallinna-Tartu teed,» ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. «Lükates
igasugust kaevandamist naabrimehe õue peale võib-olla käitume mitte just õieti
ja vastutustundlikult.»
Põltsamaa vallavolikogu andis põhimõttelise
nõusoleku Pudivere lubjakivikarjääri rajamiseks 2004. aasta juunis. Kaevandamise
alguseni võib kuluda paar aastat. Vallavanema kinnitusel on lõplik sõna öelda
Põltsamaa vallavolikogul ja seda veel enne kaevandamisloa väljaandmist.
22 hektari suurune Pudivere maardla ammendataks 15 aastaga, Põltsamaa
valla eelarvesse peaks ressursimaksuna kogunema 45 miljonit krooni.
|
