Juhtkiri: Iirimaa ja Portugali vahel
22.02.2007 00:01
|
|
Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) uuring ennustab Baltimaadele tumedat tulevikku – majanduse põhinäitajad sarnanevad 1980. aastail eduka lendstardi teinud, kuid praeguseks euroliidu vaeslapse rolli jäänud Portugali omadega.
Aga võiksime sarnaneda Iirimaaga, kes samal ajal startinuna on oma hoo säilitanud, leiab IMF.
IMFi saadetud ohunoote tuleb võtta äärmise tõsidusega. On ju Eesti edunäitajad kasvanud tõepoolest suuresti sisetarbimise rammusa väetise toel. Enamgi, üldine majanduskasvu-eufooria on ka Eesti avalikkuses asendunud murelikkusega kasvu jätkusuutlikkuse pärast.
See mainitud, tuleb siiski meenutada eluterve kriitikameele vajalikkust. IMF teeb oma tööd, mille hulka kuulub ka potentsiaalsetele ohtudele tähelepanu juhtimine ja vajadusel näpuvibutamine. Samas pole liiga üksüheste paralleelide vedamine Portugaliga lõpuni põhjendatud, nagu ka Iirimaa otseseks eeskujuks toomine.
Tõsi, Iiri industriaalne mudel on üsna lollikindel. Sealne ühiskondlik kokkulepe, kus nii töö tegijad kui tööandjad leppisid vastastikku kokku ühises rihmapingutamises parema tuleviku nimel, väärib imetlust. Ent Iirimaa tegi oma rasked, kuid edu toonud valikud veerand sajandit tagasi.
Väita, et 21. sajandi hakul peaks Eesti käima sama, industriaalühiskonna poole viivat rada, oleks liiga julge üldistus. Kõlab küll klišeena, kuid Eesti alternatiiviks peab olema paindlik ja ohkusterohke majandus, mis algab haridusest ja teadusest.
Portugal, kes on IMFi väljendit kasutades soos ega suuda sealt välja tulla, on euroliidu punase laterna rollis just hariduse osas: Eurostati andmeil olid keskhariduse omandanud vaid pisut üle veerandi sealseist täiskasvanuist, Eestis on vähemalt keskharidus üheksal täiskasvanul kümnest.
Eestis kulutatakse uurimis- ja arendustööle küll neli korda väiksem protsent sisemajanduse kogutoodangust kui euroliidu edumeelsemais riikides, kuid alates 2000. aastast on see näitaja järjekindlalt kasvanud. 2005. aastal kulus sellele 0,94 protsenti riigis loodud rikkusest. Portugali puhul on uurimis- ja arenduskulude osakaal viimased viis aastat kõikunud 0,75 protsendi ümber.
See ei tähenda, et Eesti majanduses on kõik hästi – pööre kõrge kvaliteediga toodete ja teenuste ekspordile on vältimatu ning ilmselt on ka neid, kes kurvis reelt maha lendavad. Kuid kindlasti ei hoia rege paremini teel üleüldine kraavisõiduootus ja selle agar ettekuulutamine.
|
|
|
|
|
kõik galeriid
