| ECRI teatel on taunimisväärne, et hoolimata kodakondsuse seaduse muudatustest on Eestis endiselt umbes 139 000 kodakondsuseta inimest, mis on osaliselt seotud raskustega eesti keele õppimisel. Komisjoni hinnangul on Eesti venekeelses kogukonnas ka ebaproportsionaalselt suur tööpuudus ning riik ei ole välja töötanud järjekindlat eesti ja vene kogukonna lähendamise poliitikat. Ka Eestis elavas mustlaste kogukonnas on tööpuudus ja diskrimineerimine hariduse valdkonnas ECRI hinnangul ebaproportsionaalselt suur, kuid võimud ei pööravat sellele peaaegu mingit tähelepanu. «Korrakaitseametnikud ei ole saanud rassismi ja rassilise diskrimineerimise alal mingit koolitust,» märgib komisjon. Kuigi 2004. aastal laiendati õiguskantsleri volitusi, mille alusel tal on nüüd õigus uurida diskrimineerimise juhtumeid, ei ole ECRI rahul sellega, et Eesti pole vastu võtnud ulatuslikku diskrimineerimisvastast seadust ega rahvusvähemuste õigusi ja seisundit puudutavat seadust. «Eesti ei ole välja töötanud spetsiaalset poliitikat vähemusrühmade integreerimise parandamiseks nende erivajadusi arvestades,» seisab aruandes. Integratsiooni Sihtasutus pöörab ECRI teatel tähelepanu küll vähemusrühmade integreerimise keelelisele küljele, jättes aga unarusse teised tähelepanu nõudvad aspektid, nagu näiteks tööhõive ja haridus. ECRI aruande järgi tuleb Eestil veel põhjalikult uurida holokausti Eestis ning anda sellele rahvusvahelises suhtluses õigusega kuuluv koht. «Mõned elektroonilised meediaväljaanded jätkavad praktiliselt karistamatult antisemitistlike artiklite avaldamist,» seisab aruandes. ECRI paneb võimuesindajatele südamele, et oluline on luua eraldi organ, mis oleks spetsialiseerunud rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastasele võitlusele. Samuti soovitab ECRI tungivalt, et Eesti võtaks võimalikult kiiresti vastu diskrimineerimise vastase seaduse ning rahvusvähemuste õigusi ja staatust puudutava seaduse. Positiivsena toob ECRI aruanne välja selle, et Eestis on vähenenud kodakondsuseta isikute arv ning alates 2002. aastast on nende hulgas kasvanud Eesti kodakondsuse saanute hulk. Samuti on ECRI rahul 2004. aastal muudetud kodakondsusseadusega, mis võimaldab anda lihtsustatult Eesti kodakondsuse puuetega isikutele ja alla 15-aasta vanustele lastele. Veel hindab ECRI seda, et karistusseadustiku muudatusega keelustati vihkamisele õhutamine ja peale muude diskrimineerimisvormide ka rassil, rahvusel ning nahavärvil põhinev diskrimineerimine. Samuti on muutunud seadusandlus, mis puudutab diskrimineerimist tööjõuturul. ECRI on sõltumatu organ, mis jälgib inimõiguste austamist ning on spetsialiseerunud rassismi ja sallimatuse küsimustele.
|
Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni (ECRI) uuringu kohaselt on Eesti teinud viimastel aastatel diskrimineerimise vastu võitlemisel küll edusamme, kuid rahvusvähemuste probleemidele pöörab riik järkuvalt vähe tähelepanu.
