Postimees: Pätid petavad lihtsameelsetelt internetipanga paroole välja

< 22.jaanuar 2005 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam ja kuulutused

Töötajad

Abiinfo

Saada vihje

Uued

Uudised

Tarbija24

Sport

Elu24

Erilehed

Töötajad

Paberleht


	Gallup

Kas pead president Rüütli Moskva-visiiti tulemuslikuks? (2081)

	Jah
27.53%
	Ei
72.47%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Päikesel toimus ülitugev plahvatus (46)
	Automüüjad hakkavad taas sooduspakkumisi tegema (7)
	Pätid petavad lihtsameelsetelt internetipanga paroole välja (5)
	Töötu pressis tuttavalt välja viit miljonit (16)
	Rüütel: Putin mõistis hukka Molotovi-Ribbentropi pakti (64)
>> Kuu TOP50




Viited

	Ekspress Hotline
	Roheline Värav
	BBC ilmateade
	Soovita meile viidet!

Logi sisse

Esileht > Siseuudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Pätid petavad lihtsameelsetelt internetipanga paroole välja (5)
21.01.2005 07:26
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Kurjategijad mõtlevad välja aina keerulisemaid skeeme, kuidas internetipanga klientidelt paroole välja petta, vahendab Eesti Päevaleht.

Hansapank avastas sel nädalal sellise skeemi Leedus. Kurikaelad olid seadnud üles libaserveri aadressile www.hanzsa.net ning palusid panga klientidel sinna logida ja pangaandmed uuendada.

Lehekülg oli hoolikalt järele tehtud Hansapanga eeskujul ning seal oli kirjas, et turvalisus on panga eesmärk number üks.

«Sellised skeemid on välistamatud, sest inimeste IT-teadlikkus pole just kõrge,» ütles Hansapanga grupi IT-riskijuht Kaur Virunurm. Lääne panganduses on sellised skeemid juba igapäevased.

Leedu rünnakule, mille järel tuli mõningate klientide kontod sulgeda, eelnes möödunud aastal sarnane rünnak Hansapanga klientide suhtes Lätis ning 2002. aastal kasutati seda Eestis.

Noortel vene rahvusest kurikaeltel õnnestus Eestis enda valdusesse saada paarikümne internetipanga kasutaja paroolid, kuid pätid tabati.

Teiste Eesti pankade vastu ei ole selliseid rünnakuid korraldatud või siis nendest lihtsalt ei teata.

Virunurme sõnul saab pank pettusest teada ainult kliendi vahendusel. Kui aga klient ise ei märka raha kadumist oma arvelt, jääbki pettus saladuseks.

«Kui klient saab e-kirja, kus on kirjas ähvardavalt «uuendage oma kaardiandmed või muidu...,» siis on kindlasti tegemist pettusega. Pank ei küsi mitte kunagi kliendilt paroole,» ütles Virunurm.

Maailmas on palju näiteid, kus pätid paljudele ühe panga klientidele e-kirja saadavad ning paluvad paroole.

Kui ka üks inimene tuhandest sellele kirjale reageerib, on eesmärk täitunud. Peaaegu kõikide pettuste puhul viivad jäljed politseid kas Venemaale või Ida-Euroopasse.

Paljudel juhtudel on eestlased seotud skeemidega. Nii näiteks oli mullu oktoobris Londonis kohtu all kaks Eesti kodanikku, kes koos ühe venelase ja ühe ukrainlasega üritasid inglaste pangaparoole enda valdusesse saada.

Hansapank ja Ühispank soovitavad paroolipettuste eest end kaitsta, kasutades PIN-kalkulaatorit või ID-kaarti. Lisaks on võimalik üle vaadata oma päevane maksete limiit.