| Heldri ei ole tavaline arendusprojekt, nagu sajad ja tuhanded teised uusasumid, sest selle rajooni arendajale ei piisavat ülikasumitest, mida kinnisvaraarendus ehituspalavikus Eestis niigi teenib, vahendas ETV saade «Pealtnägija». Näiteks Heldri tee elaniku Mihkel Mandri pere sai oma aia ja sõidutee vahelise väikese ala kordategemise eest 141 600-kroonise arve. Lisaks sellele, et tegelikult ise ümbrust korras hoidma pidanud Valdes nõuab elanikelt, kes oma aiatagust ise hooldama hakkasid, müstilisi summasid, olevat Valdese tegematajätmised muutunud inimestele ka lausa eluohtlikuks. Kuna Valdese esindajad ei olnud Mandri väitel teed lumest koristamanud, jõudis kiirabi ajuinfarkti saanud vanahärrani alles mitu tundi hiljem. Hiigelarvete esitamine ongi «Pealtnägija» väitel Valdese stiil ja äriplaan. Ohvriks langes ligi 40 peret Heldri elamurajoonis on tema idee ohvriks langenud kokku rohkem kui 40 peret. Saatuse irooniana on nende hulgas ka kõrge politseiametnik ja mitmed heal positsioonil olevad inimesed. Näiteks Heldri tee 1 maja omanikud on elanud elektrita juba poolteist aastat ja seda 21. sajandil pealinna külje all Viimsi vallas. Põhjus ei ole selles, et mitu miljonit krooni elamise soetamiseks kulutanud pererahvas ei jõuaks enam elektri eest maksta, vaid lahkarvamused Valdesega. Nimelt tuleb iga väiksemagi liigutuse tegemiseks lepingu kohaselt Margus Valdeselt luba küsida ja luba muidugi maksab. Valdese hinnakiri on halastamatu: kaeveluba maksab 7080 krooni, Valdese või tema esindaja väljasõit kraavi kinniajamisele 2360 krooni, ehitusmaterjalide veoks sissesõiduloa saamiseks tuleb Valdese kukrusse maksta juba pea 12 000 krooni. Valdes on tagakiusamiste, ahistamise ja lausa füüsilise ründamisega pälvinud pinda mitmes väljaandes, sealhulgas pääsenud Kroonika esikaanele. Kui elanikud nende meelest nöörivaid ja naeruväärseid arveid ei tasu, on Valdesel saatejuhi teatel varuks mõjuv sunnimeetod. Nimelt müüb tema firma Morrison Invest Heldris ka elektrit ja sõnakuulmatutel jääb vastuhakkamisel tuba lihtsalt pimedaks. Kalleim elekter Eestis Telesaates kirjeldatakse mitmeid teisigi juhtumeid, kus inimesed väidetavalt Valdese tõttu kannatavad. Heldri elanikult Aleksander Zentsenkolt näiteks olevat nõutud elektri eest kahekordset, 250 000-kroonist tasu, sest mees olevat end lülitanud elektrivõlrku omaalgatuslikult. Kui Zentsenko tõi välja dokumendid, mis näitavad, et leping sõlmiti siiski Valdese esindajatega, nimetas vastaspool pabereid võltsituiks. Seega maksis mees elektrita jäämise kartuses kahekordse summa ära ning võttis ette kohtutee, mis veel kestab. Mehele ei tulnud appi ka Energiaturu Inspektsioon, mille teatel oli Valdes käitunud juriidiliselt korrektselt ja isegi sedavõrd, et Valdesele oli antud luba müüa elektrit kõrgeima hinnaga Eestis. Energiaturu Inspektsiooni direktori asetäitja Margus Kasepalu sõnul kujunes Margus Valdesele kõige kõrgem hind Eestis tema põhjendatud kulude järgi, kus on arvestatud ka sellega, et tegemist on ühe väiksema võrguettevõtjaga, kelle müügimaht on suhtelisel madal ja seetõttu hind kõrge. «Ma võin teile öelda, et Morrisoni hinnas või selle hinna kujunduses on põhjendatud tulukus ehk see, mis ta selle tegevusega teenib, 500 krooni kuus,» lisas Kasepalu. Heldri tee elaniku Mihkel Mandri sõnul on järelikult tegu ebarentaabli ettevõttega ning pole õige, et sellise firma kulud ja tulud peavad kliendid kinni maksma. Üsna ootamatult, veidi pärast «Pealtnägija» külaskäiku jättis Energiaturu Inspektsioon siiski Morrison Investi elektrimüügiloast ilma. Kuid, nagu öeldud, Heldri tee elanike kannatustesaaga on üsna mahukas. Heldri tee elanik Kai Kernumees näiteks kirjeldas juhtumit, kus Valdes saatis talle 82 000-kroonise elektriarve. Elanik Tiina Mölder kirjeldas, kuidas talt üritati küsida 47 000 krooni gaasitrassiga liitumise eest, kuigi liitumise eest oli varem makstud. Enda krundist väljapoole – Valdese maale – pandud kolme kivirea eest nõudis Valdes elanikult 125 000 krooni. Enam-vähem JOKK Kuni kohus pole lahendusteni jõudnud, võivad heldrilased vaid jõuetult hambaid kiristada, sest Valdes on saatejuhi väitel mees, kelle lepingud ja arved on koostatud juriidiliselt enam vähem korrektselt. Aidata pole suutnud politsei ega prokuratuur, rääkimata kohalikust omavalitsusest, kellele Valdes omakorda silmagi pilgutamata kuue nulliga arve soolas. Vald on Viimsi vallavanema Urmas Arumäe sõnul pidanud Valdesega mitmeid läbirääkimisi. «Meil oli tõsine tahe võtta need kommunikatsioonid üle, aga härra Valdese kirjalik pakkumine on 22 miljonit ja seda olukorras, kus kõik teised arendajad ehitavad need kommunikatsioonid ja teed välja ja annavad üle tasuta.» Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste sõnul on kriminaalmenetlused jäetud reeglina alustamata. Üks kriminaalmenetlus, mis alustati kelmuse katse tunnustel, lõpetati seoses sellega, et Valdese nõudmised, mida elanikud peavad põhjendamatuks, tulenevad kõik tsiviilõiguslikust lepingust ehk kinnistu müügi lepingust ning selle lisadest. Kardab vägivalda Heldri tee elaniku Mihkel Mandri hinnangul on Valdes vägivaldne oligarh. Saatejuhi sõnul ei dramatiseeri seda väites üle, sest Valdese vägivaldsest käitumisest räägivad ka varasemad faktid. 2003. aastal ründas Valdes maksuametnikku ja hävitas oma firmade raamatupidamisdokumendid. Selle eest seisis mees ka kohtupingis, kuid tänu juriidilistele nüanssidele kriminaalasi lõpetati ja Valdes jäi karistuseta. «Otstarbekusel lõpetamine tähendab seda, et see on koosseisuga lõpetamine ehk et isikud on need teod toime pannud ja on andnud oma nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks,» selgitas prokurör Ülviste. Suhtleb vaid kirja teel Ka «Pealtnägijaga» suheldes jääb vaidlustes karastunud Margus Valdes truuks oma stiilile, nõudes kirjalikku suhtlust. Nädal pärast kokkulepet annab Valdes meili teel saatetegijatele teada, et peab asjakohasteks ainult teatud küsimusi ja nõustub tema valitud küsimustele vastama vaid juhul, kui vastused täies ulatuses eetrisse lastakse. Vastused küsimustele saabuvad nädalaid hiljem meili teel. Valdes annab teada, et heldrilaste osas on ettevalmistamisel kohtuasjad ja et hoopis elanikud on üritanud Margus Valdese arvel rikastuda. «Meie advokaatide hinnangul on kõigi osutatud teenuste eest teenustasu küsimine õigustatud, sest need põhinevad kahe poole vahel sõlmitud kokkulepetel. Nimetatud lubade väljastamist ja toiminguid on vaja teostada anarhia ennetamiseks, kommunikatsioonidesse liitumistel.» «Pealtnägija» osas lubas Valdes pärast saate eetrisolekut alustada tekitatud mainekahjude väljanõudmist. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
