| |
|
 |
Europarlamendi saadik Tunne Kelam põhjendas, et loobus riigikogulase eripensionist, sest teenib korralikku palka. Mitu teist Eesti eurosaadikut kuulub aga eripensioni saajate hulka. Foto: Peeter Langovits |
 |
Eurosaadik Tunne Kelam keeldus parlamendi eripensioni saamast
(90)
21.12.2005 00:01
Andrus Karnau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Isamaaliitlast Tunne Kelamit ja kunagist Interrinde
aktivisti Pavel Panfilovit ühendab üks tõik – kumbki pole välja nõudnud neile
ette nähtud enam kui 20 000-kroonist parlamendipensioni.
Parlamendiliikme eripensioni saamiseks tuleb kirjutada riigikogu kantseleile avaldus, kantselei andmetel ei ole kaks inimest, kel selleks õigust on, avaldust teinud. Üks neist on viimase ülemnõukogu liige, aktiivselt Eesti iseseisvuse vastu võidelnud Interrinde liige Pavel Panfilov ja teine Tunne Kelam. Pension lisaks europalgale «Mulle on seda soovitatud teha, aga ma ei näe sellel mõtet,» ütles mullu suvel Eestist europarlamenti valitud isamaaliitlane Kelam. «Mul on mingi tõrge, seda ei ole sünnis teha, arvestades, et ma töötan ja saan korralikku tasu.» Aastaid riigikogu liige olnud Kelamil oleks õigus saada parlamendi eripensioni, mis on kolmveerand riigikogu liikme palgast. Praegu on Eesti parlamendi liikme kuupalk 30 816 krooni, eripension sellest oleks üle 23 000 krooni. Panfilov on praegu väidetavalt Venemaal, aga tal on koos kõikide teiste omaaegsest Eesti NSV Ülemnõukogust välja kasvanud Eesti Ülemnõukogu liikmetega, kes augustis 1991 Eesti taasiseseisvumise välja kuulutasid, õigus parlamendi eripensionile. Sarnaselt Kelamiga europarlamenti pääsenud reformierakondlane Toomas Savi, sotsiaaldemokraat Andres Tarand ja keskerakondlane Siiri Oviir võtavad eripensioni vastu, kuigi nii palk kui ka muud hüvitised küünivad europarlamendi liikmel kokku 200 000 kroonini. Eripensionid koormmavad «See on igaühe enesetunde küsimus, sisemiste moraalsete kriteeriumide küsimus, ega seaduse järgi ei ole midagi valesti tehtud,» ütles Kelam, kes ei tahtnud oma kolleegide käitumist otsesõnu hinnata. Ehitusettevõtte SRV nõukogu esimees, endine poliitik ja ENSV peaminister Indrek Toome võtab samuti omaaegse ülemnõukogu liikmena vastu eripensioni, mis küünib kolmveerandini riigikogu liikme palgast. Toome möönis, et tal on teatud vara olemas, ja see on päris suur, aga see vara on kuskile investeeritud. Ka tuntud tegevpoliitik, Võru linnapea Ivi Eenmaa võtab lisaks Võru linnapea palgale vastu eripensioni, mis on väiksem, ulatudes üle 12 000 krooni. Poliitikauuringute keskuse Praxis asjatundjad on
eripensione analüüsides leidnud, et need on riigikassale ülemäära kulukad,
lubavad töövõimelisi liiga noorelt pensionile ja on ebaõiglased teiste
pensionäride suhtes. Eesti-taolise vananeva ühiskonna puhul jääb iga aastaga
töötegijaid, kes vanuritele pensioniraha teenivad, järjest vähemaks.
Eripensionid, mis sõltuvad palgatasemest, aga muudkui kasvavad.
Riigikogu
eripensionid • Parlamendi eripensioni saab 102 endist saadikut, kelle keskmine pensionisumma on 21 695 krooni. • Tänavu kulub riigikogu eelarvest selleks 26,5 miljonit krooni, tuleval aastal üle 30 miljoni krooni. • Nelja manalasse varisenud parlamendiliikme abikaasad saavad toitjakaotuspensioni. • Teiste riigiametnike ja sõjaväelaste eripensioneiks kulub tänavu 101 miljonit krooni. • Eripensione saavad erru läinud politseinikud, kaitseväelased, kohtunikud, prokurörid, riigikontrolli ametnikud ja õiguskantsler. Allikas: riigikogu, sotsiaalkindlustusamet ----------------------------------------------------------------------------------------------- Kas on õiglane vastu võtta
eripensioni, kui keskmine pension on 2726 krooni? Indrek Toome, Ülemnõukogu liige 1991, mil taastati Eesti iseseisvus, SRV nõukogu liige: Ma pole unes ka selle peale tulnud, et kui mul on õigus saada pensioni, mille ma olen välja teeninud, et peaks selle kinkima. See on minu suhe riigiga, kui oled selles riigis tööd teinud. Halb on see, et riigil ei ole nii palju majanduslikku võimsust, et suudaks pensione tõsta. Toomas Savi, Europarlamendi liige: Sellest on juttu olnud, et peaksime selle asja üle vaatama, aga mina ei ole enam selle asja juures. See tähendaks kõikide eripensionide kaotamist, või juhul kui need jäävad, siis viia nad mõõtkavva keskmise pensioniga. Karta on, et tagantjärele ei saa midagi üle vaadata ega ära võtta. Ivi Eenmaa , Võru linnapea: Ma arvan, et sotsiaalsed garantiid, mida riik pakub riigiametnikele ja parlamendi liikmeile, on piisavad. Seda on riigikogu otsustanud, ma ei oska midagi selle kohta öelda. Peaks küsima riigikogu liikmete käest. Siiri Oviir, Europarlamendi liige: Pensioniseaduse kohaselt on mul õigus saada pensioni. Mul on selleks õigus, ma ei ole midagi ise võtnud. Sekretär Euroopas saab ka rohkem palka kui Eestist valitud europarlamendi liige.
|