Riigiarhiivi osakonnajuhataja Koit Saarevet loodab, et vastvalminud virtuaalne arhiivisüsteem võimaldab inimestel aega kokku hoides kergemini soovituni jõuda.

Möödunud nädalal avatud arhiivi elektrooniline infosüsteem (AIS) sai juba esimestel päevadel kokku sama palju päringuid kui tavaliselt aasta jooksul rahvusarhiivi külastatakse – veebikasutajad sisestasid AISi ligi 20 000 märksõna.

Riigiarhivaar Priit Pirsko väitel maailma üht unikaalsemat otsisüsteemi külastanutest enamik tundis huvi isikunimede, talude, maade, mõisate ja omandi vastu.

Pöördeline tähendus

Mõned uued kasutajad on virtuaalne arhiivisüsteem juba arhiivi kohale minema meelitanud. Näiteks vabaõhumuuseumi pedagoog Tanel Veeremaa seadis pärast arvutis AISist seltsimajade kohta andmeid kogudes sammud arhiivi esimest korda. «Eelkõige seetõttu, et see on nüüd nii lihtne,» selgitas Veeremaa. «Kindlasti lähen edaspidigi arhiivi.»

Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaani Riho Altnurme hinnangul hakkab tänu AISile nüüd enam tudengeid õppetöös arhiivimaterjale kasutama. Tema sõnul annab see hea võimaluse käia ühiselt seminarides arhiivis ja tudengeil oma uurimusteemasid täpsemini määratleda.

Riigiarhivaar Pirsko hindas andmebaasi tähendust kõrgelt ka professionaalsetele ajaloolastele, mis tema sõnul võib osutuda koguni pöördeliseks. Pirsko põhjendas, et viimasel aastakümnel on terves maailmas elukutselised ajaloolased varasemast suhteliselt vähem arhiivis käinud, sest ajalugu kui teadus on muutunud. «Moodsas ajalooteaduses võib ajaloolane juba loodud tekstide põhjal ise fakti kujundada,» selgitas Pirsko. «Nüüd on aga arhiivitulek lihtsam ja see toob kindlasti taas ajaloolasi rohkem kohale arhivaalidega tutvuma.»

Töötas hästi

Altnurme, kes kasutas ka oma varasemas töös arhiivimaterjale, on mõned otsingud uues süsteemis juba teinud. «Tervitan väga seda võimalust, minu hinnangul töötas hästi,» ütles ta. Tema sõnul on ajaloolasele olulisim elektroonilise otsisüsteemiga kaasnev ajavõit: «Uurija pole enam nii seotud arhiivi asukohaga, ta saab teha suure osa tööst arvutis – see tähendab lühemaid lähetusi, paremat ettevalmistust arhiivitööks.»

2005. aasta alguses tahab rahvusarhiiv teha võimalikuks piltidena skaneeritud enimkasutatavate suguvõsauurimiste allikate lugemise internetis. «See on arhiivinduse homne päev,» ütles Pirsko. Samas tõdes ta, et kogu arhiivi veebi jõudmist oodata ei maksa.

Riigiarhivaar Pirsko hinnangul on loodud andmebaas AIS Põhjamaade analoogide kõrval maailmas esirinnas. «Nii lihtsat võimalust olemasolevate arhiivimaterjalidega tutvuda pakuvad maailmas vaid vähesed riigid,» sõnas ta.

Rahvusarhiiv on riigi arhiivide süsteem, millesse kuuluvad riigi-, ajaloo- ja filmiarhiiv, samuti maa-arhiivid.

Rahvusarhiiv veebis

• AIS hõlmab rahvusarhiivi ligi 8 miljonist arhivaalist 3 miljoni andmed

• Mass-sisestamise viis läbi 85 inimest 2003. aasta riigieelarvest eraldatud ligi miljoni krooni eest

• Tänaseks sisaldab AIS eelkõige andmeid enimkasutatavate arhivaalide, sh kiriku- ja personaalraamatute, hingeloendite, kohtutoimikute, elanike nimekirjade kohta

• Ülejäänud arhivaalide andmete sisestamine jätkub vastavalt riigieelarvest selleks eraldatavate summade suurusele

• Andmebaasi aadress on http://ais.ra.ee

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.8