| Eestis avastatakse klamüüdiat umbes 3000 korral aastas ja arstid arvavad, et paljud ei pöördugi teadmatuse tõttu tohtri poole, teatas TV3 uudistesaade «Seitsmesed uudised». «Meil on ju olnud omajagu mõtisklusi ja muretki, et saame selliseid nakkushaigusi, mis on Läänemere teisel kaldal rohkem levinud,» rääkis Rootsi nakkushaiguste spetsialist Anders Blaxhult Nii Rootsis kui ka Eestis on klamüüdia riskigrupiks 15-24 aastased noored, kes astuvad kaitsmata vahekorda. Klamüüdiaid on mitut liiki. Sugulisel teel leviv klamüüdia on tunginud Rootsi ajakirjandusse teravalt viimastel aastatel ning mitte ilma põhjuseta. Kui 1999. aastal diagnoositi suguhaigus 16 000 inimesel, siis eelmisel aastal juba enam kui 33 000 rootslasel. See teeb 100 000 rootslase kohta ligikaudu 350 haigusjuhtu. Eestis jääb see näitaja sotsiaalministeeriumi 2004. aasta statistika põhjal 230 kanti. Iseküsimus on, kas inimene on oma haigusest teadlik. Erahaigla Fertilitase günekoloog Peeter Peili sõnul ei ole Eestis olukord kaugeltki parem, aga ajakirjandus probleemist ei räägi. Sageli jääb haigus ka inimesele endale teadmata. «Klamüüdia võib põhjustada kaebusi, kuid sagedamini ei põhjusta,» väitis Peil. Rootsis erakliinikud samahästi kui puuduvad. Riiklik arstiabi laseb klamüüdiaproovi anda tasuta. Ka Eesti haiglates on võimalik end tasuta testida, kuid järjekorrad peletavad inimesi ning erakliinikute tasud on kõrged. Suguhaiguste kompleksproov maksab näiteks Fertilitases pea 1000 krooni. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
kõik galeriid
