| Tagasilükkamist toetas 48, vastu oli 25 riigikogu liiget, mispeale langes see menetlusest välja. Isamaa ja Res Publica Liitu esindava Urmas Reinsalu hinnangul viib selline otsus Eesti «B-liigasse». «Selle hääletusega asetasid valitsusparteid Eesti parlamendi B-kategooriasse,» ütles Reinsalu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et maailmas on riike, mille parlamendid on võimelised korruptsiooniafääridele reageerima, ja riike, mille parlamendid seda ei suuda. «Maatehingute uurimiskomisjon oleks olnud meetod avalikkuse teavitamiseks. Koalitsiooniparteide soovimatus tõde esile tuua sunnib küsima, kas tahetakse varjata juhtimisalast lohakust, omakasupüüdlikku pahatahtlikkust või laiaulatuslikku «teadmistepõhist» rikastumisskeemi,» ütles Reinsalu. «Komisjoni eesmärk olnuks tuua avalikkuse ette tõde tehingute kohta ja pakkuda välja korraldus, mis välistaks tulevikus säherdused tehingud, paraku ei ole valitus astunud siiani ühtegi sammu tõe tuvastamiseks,» ütles Reinsalu. Tema sõnul suurendas usaldamatust keskkonnaministeeriumi siseauditi järeldus, mille kohaselt on maa-ameti tegevus ja selle kontrollmehhanismid nõuetekohased. «Oli uskumatu, et Rahvaliit tegi ettepaneku komisjoni moodustamine blokeerida, Villu Reiljani tahet täites lasti käest võimalus oma nimi puhtaks pesta ja ainult süvendati kahtlusi,» sõnas Reinsalu. «Opositsioon üritab neile tavapärasel kombel lahtisest uksest mürinal sisse murda,» sõnas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. «Maavahetustehinguid uurivad Eesti tipp-professionaalid ja riigikogulastel ei ole mõtet end neist kompetentsemaks pidada. Kapo ning kohtu selline umbusaldamine ei ole riigimehelik.» Rahvaliidu hinnangul ei aitaks riigikogus komisjoni moodustamine kaasa uurimise põhjalikkuse ega erapooletuse tagamisele. Nende arvates soovib Isamaa ja Res Publica Liit rakendada komisjoni valimisvankri ette, hakates juba enne uurimise tulemuste selgumist tegelema poliitikute emotsionaalse ajakirjandusliku ristilöömisega. Toimetas Alo Raun, PM online |
kõik galeriid
