|
Represseeritute seadus hakkas kehtima 2004. aasta algul. Ettenähtud
soodustusi ja hüvitusi saavad ka tuumakatastroofi piirkonda saadetud mehed.
Seadus loeb aga represseerituks vaid neid, kes olid Eesti kodanikud aastani
1940, ja nende järeltulijaid. Hiljem kodakondsuse saanutele soodustusi ette
nähtud pole.
Praegu Eestis elavast 4000 Tšernobõlis käinud mehest on riik niimoodi
unustanud vähemalt pooled.
«Mina sain Eesti kodanikuks 1995. aastal,» ütles Jõhvis elav ja
elektroonikainsenerina töötav Arkadi Bassov (59). «Aga ma olen n.-ö. vale
kodanik. Tulin koos vanematega Venemaalt Eestisse alles 1954.»
Bassovi teada elab Ida-Virumaal vähemalt 750–800 tuumakatastroofiveterani,
kellest enamik on nagu temagi soodustustest ilma. Bassovi sõnul näitab see
hoolimatust ja ükskõiksust.
«Represseeritute jagamist kastidesse,» kinnitab ta. «Siiski üks erand on.
Sain 55-aastaselt pensionile,» märkisb ta.
Bassov meenutas ka äsjast Eesti Tšernobõli Ühingu koosolekut Narvas, kus oli
kohal sadu viiekümnendates-kuuekümnendates mehi.
«Nad nägid suuremas osas välja nagu Teise maailmasõja veteranid: hallid,
kühmus, hammasteta, muserdatud või liiguvad ringi vaid kepi najal,» kirjeldas
Bassov. «Neile on tarvis ravimite-, sanatooriumi-, proteeside- ja teisi
toetusi.»
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel pole riigil lähiajal plaanis represseeritute
soodustusi ja hüvitise saajate ringi suurendada.
«Soodustused on siiski inimestele, kes represseerimise ajal olid Eesti
kodanikud. Sellega proovime leevendada oma kodanike muresid nii palju kui saab,»
ütles ministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.
Tema sõnul pole teiste riikide represseeritute soodustusteks Eestil ei
kohustust ega ka piiramatuid ressursse.
«Neil, kel oli omal ajal Venemaa, Ukraina või muu kodakondsus, peaks toetuse
saamiseks pöörduma selle riigi poole,» lisas Pärgmäe. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
