Terrorihirm sunnib muretsema kalleid mikrokiibiga passe
(37)
20.10.2005 00:01
Andrus Karnau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti valmistub terroristide hirmus Euroopa eeskujul kasutusele võtma kalleid
passe, mis sisaldavad lisaks tavapärasele teabele infot ka selle omaniku
juustevärvi, näpujälgede ja näokujutise kohta.
«Uus pass tuleneb Euroopa Liidu nõuetest,» ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Merike Jürilo. «ELi otsuse järgi tuleb kõikides liikmesriikides 2006. aasta 1. septembrist hakata välja andma biomeetriliste andmetega passe.» Kui praegune pass maksab alla saja krooni, siis mikrokiibiga passi tükihinnaks kujuneb ligi tuhat krooni, kui lisada ka passide isikustamise tehnoloogia maksumus. Kui suureks kujuneb selliste hindade juures riigilõiv neile, kes tuleva aasta septembrist enesele uut reisidokumenti vajavad, on veel teadmata. Täpset hinda veel ei tea «Riigilõivu suurus on poliitilise otsustuse küsimus,» ütles siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja Ruth Annus, «kas see määratakse nii, et dokumendi väljaandmise kulud oleksid täielikult kaetud, või kantakse osa kulust riigieelarvest.» Annus märkis, et uue passi täpne hind selgub pärast riigihanke lõppu. Selleks vajalikku rahvusvahelist hanget on siseministeerium nüüd alustamas. Praegu on uue passi riigilõiv 150 krooni. Uued passid muudavad kodanike elu keerulisemaks ka sellega, et eeldavad kohaleminemist kodakondsusameti büroosse, kus neilt sõrmejäljed ja näokujutis võetakse. Lisaks lüheneb tulevast aastast välja antavate passide kehtivusaeg kümnelt viiele aastale. Esialgu hakkab amet tuleva aasta septembrist kohustuslikuks saavat näokujutist lisama fotolt, mis ei tohi olla vanem kui viis aastat. Eelnõu märgib ka, et enam kui viie aastaga võivad kurjategijad dokumente järele tegema õppida. Samuti on oma osa viieaastases kehtivusajas kiipidel. Tootjate hinnangul ei pea mikrokiibid lihtsalt kümmet aastat vastu. Sõrmejälgede lisamine saab Eestis kohustuslikuks kolme aasta pärast, sügisel 2008. Millal hakatakse lisama andmeid juuste ja silmade värvi kohta, on veel lahtine, see jääb eelnõu kohaselt valitsuse määrata. Kuue aastaga kavatseb riik kulutada andmete kogumis- ja lugemistehnoloogia ning passide ostuks umbes 1,5 miljardit krooni. Uue passi välimus arvatavasti palju ei muutu. «Digitaalsed andmed kantakse spetsiaalsele andmekandjale – kiibile, mis on väike ega tarvitse passis olla nähtav,» märkis Annus. Välimus palju ei muutu Jürilo kodakondsus- ja migratsiooniametist ütles, et kiibi võib paigaldada passi kaanesse või ka esilehte, mis sel juhul tuleb praegusest paksem, võimalik, et ka plastist, meenutades ID-kaarti. Jürilo sõnul jääb piiril, kus passi kontrollitakse, ilmselt esialgu kõik endiseks. «Kiibil olevad elektroonilised andmed on lisavõimalus, mida kasutatakse vajadusel,» ütles ta. Seni väljaantud passe ei pea ringi vahetama enne nende kehtivusaja lõppu. Lisaks biomeetriliste andmetega passidele tahab EL välja andma hakata näopildi ja näpujälgede infoga elamislube. Siseministeerium märgib seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas, et biomeetria rakendamise eesmärk on parem julgeoleku tagamine. «Biomeetriliste andmete kasutuselevõtmiseks andsid tugeva tõuke 11. septembri ja 11. märtsi terroriaktid,» märgib eelnõu. --------------------------------------
Arvamus
Aivar Pau , Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse infojuht: Kodakondsus- ja migratsiooniameti hallatava biomeetrilise passi projekti ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse käsutuses oleva kartoteegi vahele, kus on umbes 135 000 isiku sõrme- ja peopesajäljed, ei saa seada sisulist võrdusmärki. Maksimaalne seos saaks olla see, et andmed on ühes serveris ja otsinguid teostab sama võrdlusalgoritm. Vähemalt lähitulevikus, 10–15 aasta jooksul, ei toimu kindlasti ristotsinguid krimi- ja tsiviilbaaside vahel. Seda ei luba ei seadus ega kodanike tahe. Teoorias looks kahe süsteemi seostamine kindlasti olukorra, kus kuritegusid, mille sündmuskohalt leitakse sõrmejäljed ja mis samas praegu tihti jäävad avastamata, jääks järele oluliselt vähem.
|
