«Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne rõhutab Eesti puhul vajadust säilitada senine eelarvedistsipliin, soodustada järjekindlalt palgakasvu aeglustumist ja piirata laenukasvu, tagades seejuures tõhus finantsjärelevalve,» kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft.

Samas annab aruanne Krafti hinnangul Eesti majandusele tervikuna soodsa hinnangu, mõlemad aruanded hindavad positiivselt Eesti võimet täita Maastrichti kriteeriumi nõudeid.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne tõstab esile Eesti riigieelarve ülejääki, mis 2003. aastal ulatus 3,1 protsendini SKPst.

Hinnatõus on Eestis küll aeglustunud, kuid edaspidi sõltub hindade stabiilsus Eestis muu hulgas sellest, kas rakendatakse sobivat eelarve- ja palgapoliitikat.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruandes väidetakse, et Eesti üheks keskpika perspektiiviga seotud tähtsaks poliitiliseks eesmärgiks on tööturu toimimise parendamine, mis on vajalik jätkusuutlikuks hinnastabiilsuseks, majanduskasvu tõstmiseks ja kõrge tööpuuduse vähendamiseks.

Rahvastiku vananemise seisukohast soodustavad Eesti arengut aruande järgi väga madal valitsemissektori võlakoormus, suured riigireservid ja kiirelt kasvava mahuga kogumispensioni sambad.

Siiski prognoosib Euroopa Keskpank, et rahvastiku vananemine avaldab tulevikus survet pensionisüsteemis säilinud jooksvale rahastamisele toetuvale osale.

Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite koosolekule (ECOFIN) ja ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.9