Tallinnas Draamateatri kõrval sai üks taksojuht viinaküsija peale päris kurjaks ja käratas: «Ma ei allu teie provokatsioonidele!» Viimsisse poodi lubas mees muidugi sõidutada.

Põnev, mõtlesin juulis, kui pealinna tanklates tõmmati tund enne südaööd viinalettidele peale mustad prügikotid. Kohe meenus habemega lugu, kuidas TIPi ringil (Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ringristmik) olla üliõpilased stipipäevadel järjekordades seisnud ja pöidlaid välja sirutanud, taksod aga aina peatunud ja peatunud. Müüdi taksoviina. Poest neli rubla kolmteist kopikat maksnud pooliku eest võttis taksojuht kümneka. Tundus, et 80ndail olid põnevad ööd...

Ka nüüd, aastal 2004 on kolleegid ja tuttavad korduvalt vastust nõudnud, kas taksoviin on juba tõesti tagasi. Niisiis turu-uuring – öösel pärast ühteteist arusaadavalt.

Samal teemal: Repliik: Uue aja taksoviin

Tahate viina, sõidame!

Alustasime fotograafiga tollesama kurikuulsa TIPi ringi juurest. Liiklus on teisipäevaöiselt hõre. Et Tehnikaülikooli ühiselamute kõrval trollipeatuses seisavad kaks taksot, oleks nagu kummaline ringil hääletama hakata. Seega saadame fotograafi autode vahele peitu ja ...

«Tervist, lugu nukker, tahaks viina, ega ei tea, kust saaks,» pärin esimeselt taksojuhilt kohe, kui ta auto ukse lahti olen rebinud. Mees tõstab silmad kriminullilt ja vaatab kella. «23.30 – hiljaks jäite, poed nagu kinni juba,» teatab ta vene keeles ja jääb ootama uut küsimust.

Muidugi üritan edasi. Vestan eriti kurbade silmadega loo, kuidas noored naistudengid kohe ühikapeolt jalga lasevad, kui ... teate isegi. Ja sellest, et «papp» pole probleem.

Opeli väikebuss, mille porimattidele on porihooajale omaselt ajalehed alla pandud, hakkab rahajutu peale elama. Mees kohmitseb midagi tagaistme alt ja minu silmad löövad põlema, et kas tõesti näkkas kohe esimesega.

Keskealise mehe näpud naasevad aga hoopis atlasega. «Sõidame,» teatab mees võidukalt naeratades. «Tean siit otseteed Tabasallu, seal võib müüa, seal on Harjumaa, sinna ja tagasi sõidutan 150 krooniga. Pudeli ostate ise, tavalise riigiviina hinnaga. Sõidame!?!»

Räägin veel kurvema loo, kuidas aega üldse pole ja kohe oleks viina vaja. Pettununa teatab juht seepeale, et siis on jokk – viina saab hetkel vaid Tabasalust, Kiili vallast või Viimsist. Küll alles üllatas, mõtlen, kirjutasin ju ise neist linnaäärsetest viinalettidest juba juulis. OK, jätan sohvriga hüvasti ja võtan järgmise.

Ei mingit uudist sealtki. Pensionieas vene mees loeb ette samad öised viinapoed, ent teab rääkida ka mingist keldripoest Majaka tänaval. Kolleegid on ka rääkinud, et seal pidavat öösel viina müüdama, salaja muidugi. Tänan info eest ja kaome TIPi ringilt.

Liitrine 250 krooni

Jätkame Õismäel. Leiame kaks taksot Järveotsa poe juurest. Astun esimesse ja päevinäinud Mercedese juht, kel juba etteruttavalt suusamüts kõrvuni tõmmatud, teatab rõõmsalt: «Aga palun – palju vaja on, poolik maksab 200, liitrine 250.»

Kiidan muukeelset juhti võidukalt ja näitan talle ringi piiludes mingeid imelikke käemärke, et ehk sõidame veidi eemale ja seal.... Võtmega juba süütelukus rahmeldav suusamüts aga teatab, et sõitma peabki, Tabasallu nimelt.

Jälle see Tabasalu! Põrgusse! Küsin veel, et kus ta siis nii täpseid hindu öelda oskas. Juht vastu, et tema öelnud pudeli tavahinnale lihtsalt otsa oma arve, mis linnapiiri taga käimine maksab. No on ikka kavalpea!

Naaseme Mustamäele. Kurikuulsa Szolnoki ees ootavad kolm taksot meid ei aita. Ikka sama jutt – Tabasalu, Viimsi või Kiili. Taas kord mainitakse Majakat. Üks juht meenutab, et käis esmaspäeva öösel sealt sõbraga läbi, kuid keldriäri olnud kinni. Kõik on nõus sõitma, kuid ise nad ei müü ega tea ühtegi kolleegi, kes musta äriga tegeleks. No selge, soovin ausatele rahulikku teenistust ja kaon taas.

Jätkan Koplis. Endise ja taas kord kurikuulsa Saturni kohviku esine Sõle tänaval, nõukaaja lõpus müüdi sealgi vilkalt taksoviina, teab isa mulle rääkida. Selge, võtame ette.

Kaks raugastunud Mercedest seisavad vastakuti. Juhid räägivad juttu. Esitan jälle oma legendi.

Naistaksojuht, kes usinalt ühest suunurgast seemneid sisse ning koori teisest välja tulistab, suudab lõpuks üllatada. Sitsi tänava šašlõkibaaris müüakse. Ent kohe tuleb ämber, baar müüb viina oma hinnaga ja keerab pudelilt enne kätteandmist korgi. Selge pilt. Võtab juba haigutama.

Kardavad megatrahvi

Et Balti jaam on tühi, vurame kesklinna. Georg Otsa tänav. Draamateatri kõrval, kus öösiti tavaliselt taksode saba, haigutab vaikus. Vaid kaks taksot. Üks neist teatab, et tema ei allu provokatsioonidele, ja lööb autoukse nina ees kinni. No mis nüüd siis, ehk kartis, et töötan politseis. Jumal temaga.

Hollywoodi ees elu käib. Taksod seisavad, kuidas jumal juhatab, ja veel hulgi. Võtan järjest ja küsin keerutamata: «Viina müüte?» End Ararati viinapoe ette parkinud vanapapi teeb kohe kurvad silmad ette ja, nimetades mind pojakeseks, räägib loo, kuidas keegi taksojuhtidest oli juba viinamüügilt tabatud. Mees saanud 18 000 krooni trahvi. Tema nii ei taha. Tema viina ei müü. Tema ei riski. «Ma peaks auto maha müüma, et selline trahv ära maksta,» jutustab Budjonnõi vuntsidega taksojuht.

Paarkümmend sammu kaugemal, Hollywoodi ööklubi ees on kuulujutt suurem – juht, kes on nõus mind kohe 200 eest Viimisse ja tagasi viina järele sõidutama, teab juba rääkida, et üks «taksist» oli trahvi saanud koguni 50 000 krooni. Kes see õnnetu oli, tema ei tea.

Et ükski ligi veerandsajast taksojuhist meile öösel viina ei tahtnud müüa, jäi üle Majaka tänaval juhatatud keldripoodi proovida. Ent sealgi lõppes eksperiment fiaskoga.

Ehkki iga viie minuti tagant peatus keldripoe ees takso või eraauto, kust joosti keldrisse ja vähemalt eemalt alkoholipudelit meenutanud ostuga välja, löödi täpselt meie nina all põrandaalune äri kinni. Poe ees tiirutanud turvad, dressides mehed, märkasid ilmselt meie fotograafi ja lõid kartma.

«Vsjo, zakrõto na sevodnja (kõik, tänaseks on kinni),» selgitas poe ees kliente reguleerinud kodanik dressides ja kadus öhe.

Nii jäimegi öises Tallinnas viinata. Tundub, et hirmud taksoviina uuesti moodi tulekust on veidi üle paisutatud. Või ei teadnud me parooli.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.69