|
 |
21.10.2004 00:01 Anneli Aasmäe Enam ei pea sõna tähendust, tõlget ega käändeid-pöördeid otsides kulutama aega mitme sõnaraamatu lappamisele, sest kümneid sõnastikke koondavast vastsest keeleportaalist saab vajaliku info ainsa hiireklikiga. Äsja kõigile huvilistele katsetamiseks avatud internetiportaal www.keelevara.ee koondab veerandsada sõnastikku, mida seob ühine otsingumootor. Nii saab soovitud sõna kohta infot korraga kõigist portaalis saadaval olevatest teatmeteostest. «Tänu läbivale otsingumootorile võidab portaalikasutaja ajas kümneid, kui mitte sadu kordi,» kostis Keelevara ühe looja, kirjastuse Tea juhatuse esimees Silva Tomingas. «Selline keeleportaal, kus on koos nii paljude erinevate autorite teosed ja ühendatud erinevad jõud, on ainulaadne kogu maailmas,» märkis Tomingas. «On positiivne, et hea kvaliteediga sõnastikud on inimestele kiiresti kättesaadavad.» Portaalist leiab rea eesti keele sõnaraamatuid, tõlke- ja oskussõnastikke ning teisi käsiraamatuid. Lähiajal on lisandumas veel umbes 15 teatmeteost, näiteks «Raamatupidamise sõnastik», «Kristjan Jaak Petersoni sõnastik» ja «Viiekeelne Euroopa Liidu sõnastik». Muutub tasuliseks Pärast novembris lõppevat tasuta prooviperioodi muutub portaali kasutamine tasuliseks ning igaühel on võimalik kasutajaks registreeruda ja valida kuue paketi seast sobivaim. Kõige odavam on Õpilase pakett, mis tagab juurdepääsu kuuele sõnaraamatule ja mille kasutamise eest tuleb tasuda 220 krooni aastas. Kalleim on Profipakett, mida valides ja 2000 krooni aastas makstes pääseb huviline ligi kõigile portaalis leiduvatele materjalidele. Saadaval on ka 10–25-kroonised päevapiletid. Üks Keelevara asutajaist, IT-spetsialist Linnar Viik põhjendas raha küsimist vajadusega maksta sõnastike koostajatele autoritasu ning katta portaali loomise ja arendamisega seotud kulutusi. «Riigi poolt oleme saanud null krooni, põhiline raha on tulnud eraisikutest annetajatelt,» kostis Viik. «Meie missioon pole raha teenida, vaid eelkõige hoida ja taastoota infoühiskonnas eesti keelt.» Viik rõhutas, et kõige vajalikumad ja enim kasutatavad sõnastikud jäävad ka edaspidi tasuta kättesaadavaks, näiteks õigekeelsussõnastik. «Mis tahes paketi hind on igal juhul odavam kui samas paketis sisalduvate sõnaraamatute hinnad kokku, mida on pealegi keerulisem kasutada,» lisas Viik. Abiks eeskätt noortele Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Tiiu Erelti hinnangul, kes ka ise portaali loomise juures abiks oli, aitab portaal eelkõige nooremat põlvkonda, kellele meeldib arvuti seltsis aega veeta. «Pabersõnastikku ei pruugi õpilased sisse vaadatagi, aga arvutist vaatavad küll,» väitis Erelt, kes kuulub kolme keeleportaalis leiduva sõnaraamatu autorite ringi.
|
|||||||
|
