Kas keskerakond on vasak või parempoolne partei? Poliitika on teil väga hüplik ja pigem jätate populistliku partei mulje- 25 000 kroonine keskmine palk, vee hind, pensionäride ühekordsed toetused jms.
Keskerakond on tsentripartei. Meie erakonda kuuluvad inimesed on nii vasaktsentristid kui ka paremtsentristid. Eesti tegelikust arvestades oleme olnud veidi vast vasakpoolsemad kui meie vennasparteid Põhjamaades. Näiteks Soomes ja nüüd ka Rootsis on meie vennasparteid võimul. Mis puutub meie poliitikasse, siis selle kohta lugege meie programmi www.keskerakond.ee. Meie poliitiliste eesmärkide mõistmiseks oleks sellest kindlasti kasu.
Kas te ei arva, et keskmine palk 25000 krooni koos astmelise tulumaksuga ei lähe ettevõtjatele vägagi kulukas ja ei sunni paljusi väike- ja keskmisi ettevõtteid oma tegevust lõpetama?
Meie ei sunni eraettevõtjaid palku tõstma ja ei saagi seda teha. Saame me seda teha aga riigieelarvest palka saavate inimeste puhul, mida me tingimata ka teeme. Küll aga sunnib tegelik olukord tööjõuturul ettevõtjaid nii ehk teisiti palka tõstma. Vastasel juhul ei ole meil enam varsti võimalik kasutada kvaliteetset tööjõudu. See on meie arvates objektiivne paratamatus.
Mida te arvate faktist, et Toomas Hendrik Ilvest toetab rohkem eestlasi kui Arnold Rüütlit? Miks soovite Eestile presidendiks inimest, kes ei ole rahva seas kõige populaarsem? Küsitlustest tuleb ilmselgelt välja, et Ilves on Rüütlist populaarsem ja seda kõikides vanusegruppides, üksnes muukeelsete seas on Rüütel populaarsem. Seega - kelle huve te tegelikult esindate, kui pooldate kandidaati, keda Eesti rahvas ei soovi?
Kas see on fakt või meedia massiivse ajupesu tulemus, on meie jaoks veel ebaselge. Kui vaadata meediamonitooringuid, siis valdavalt on meedia viimasel ajal Arnold Rüütlit kajastanud negatiivselt ning T. H. Ilvest ainult ülipositiivselt. Minu arvates sellises olukorras on rahva vaba tahte kujundamine äärmiselt küsitav ning need küsitluse tulemused on selgelt kahtluse all. Ühtlasi juhin tähelepanu, et 1992. aasta oli president Meri populaarsus äärmiselt madal, kuid arvestamata rahva tahet valiti ta presidendiks. Minu küsimus, kas Lennart Meri oli halb president?
Kas valides rahva tahte vastu,st valides presidendiks isiku, keda enamus ei poolda, täidab valijamees tegelikku rahva tahte esindamise funktsiooni nagu talle seadus ette näeb?
Minu jaoks on tähtis, et valijamees valiks oma vaba tahte kohaselt presidendi ning see millise valiku valijamees teeb on igal juhul õige valik.
Millised on isiklikult teie hinnangul Arnold Rüütli ja TH Ilvese plussid ja miinused?
Me teeme presidendivalimistel poliitilise valiku - see tähendab hindame ühe või teise isiku võimet täita presidendi ametikohta. Põhiseaduse järgi on meil parlamentaarne vabariik, kus presidendi roll on suhteliselt väike. Arnold Rüütel on olnud hea president ning me teame, et ta saab oma tööülesannetega hakkama. Ta on minu arvates eetiline inimene ning suur riigimees. Minu jaoks isiklikult on aga määrava tähtsusega see, et inimene, keda ma valin Eesti presidendiks oleks siin Eestis sündinud ja kasvanud ning seoks ka oma tulevikku ainult Eestiga.
Presidendikandidaat Rüütel mainis raadiodebatis, et tema usaldusprotsent pole kunagi langenud alla 65%. Kui meelde tuletada, siis aegu tagasi oli ühe riigi iga saadikute toetusprotsent valimistel stabiilselt 99,99%. Kas Teie arvates Rüütel ei meenuta oma valimiskampaanias neid protsente vaid loomupärase tagasihoidlikkuse või inimliku unustamise tõttu?
Üldiselt jätan ma pahatahtlikud küsimused vastamata, kuid tõepoolest oli aeg, kus valimisprotsent oli äärmiselt kõrge ja õige on ka see, et kõik vähemalt vanema põlvkonna inimesed oleme me selles ajas elanud. Kuid ma tahan selgelt märkida, et erinevalt küsijast, ei tunne mina ega minu kaaslased nostalgiat selle aja vastu. Mis puutub nõukogude aega, siis me jah elasime selles ajas, kuna meil puudusid valikud. Kõigil lihtsalt ei olnud võimalik seda elu eemalt mõnest turvalisemast riigist jälgida.
Kas Arnold Rüütli asemel sobiks Eesti presidendiks paremini Toomas Varek, Enn Eesmaa või Aadu Must? Kui mõni neist sobiks, siis miks ei esitata neid valimiskogus, kui ei sobi, siis miks üritasite seda riigikogus?
Toomas Varek, Enn Eesma või Aadu Must ei sobinud paremparteidele, kuna nende eesmärk oli algusest peale T.H. Ilves presidendiks valida. See on tänaseks täiesti selge, nagu on selge ka see, et erakondade ümarlaual paremparteid ei püüdnudki muud kandidaati otsida. Seega oli ülalnimetatud isikute esitamine meil nii Riigikogus kui ka valimiskogus täiesti mõtetu. Ma kordan veelkord oma varem välja öeldut, et Eestis leidub rohkem inimesi, kui kaks, kes sobiksid Eesti presidendiks. Antud juhul ei sobinud mitte keegi neist paremparteidele ning see on tegelik põhjus, miks me tänases olukorras oleme.
Olite vist teie, kes teledebatis ütles, et Rüütel polegi kõige parem presidendikandidaat. Kes siis oleks?
Loomulikult on meie jaoks parimad meie erakonna poolt esitatud kandidaadid, kuid täna on parim kandidaat Arnolt Rüütel.
Olete öelnud, et Edgar Savisaar saab kindlasti Eesti presidendiks, kui ta seda vaid ise soovib. Tekib küsimus, et kuidas see teie hinnangul võimalikuks osutub? Eesti poliitikud on väga selgelt jagunenud Savisaare toetajateks ja vihasteks vastasteks, ning vastaseid on igasuguse jõudude kombinatsiooni korral ikka rohkem, kui toetajaid. Seega riigikogu ega valimiskogu Savisaart presidendiks ei valiks ning üle jääb tulevane presidendi otsevalimine. Kas usute, et paremerakonnad ei leia Savisaarele sellist vastaskandidaati, kes saab kindlalt (mängides kasvõi Savisaare vastasusele) üle 50 protsendi häältest?
Paremparteid, väljaarvatud Reformierakond, on sisuliselt blokeerinud presidendi otsevalimise Riigikogus. Viimasel ajal on ilmunud ka rida artikleid parempoolsetelt juristidelt, milles presidendi otsevalimine maha laidetakse. Arvan, et Edgar Savisaar saab presidendiks siis, kui rahvas saab ise otse presidenti valida. Tänases olukorras on otsevalimiste vastu ka minu üllatuseks Isamaliit ja Res Publica ja Sotsiaaldemokraadid. Selguse mõttes kordan veelkord - Eesti Keskerakond on kogu aeg toetanud ja toetab jätkuvalt presidendi valimist otse rahva poolt.
Soovin Edgar Savisaarele siiralt pikka iga ja jaksu, aga iga jätkusuutlik erakond peab suutma vaadata ka silmapiiri taha. Nimetage palub viis Keskerakonna poliitikut, kes teie hinnangul oleksid sobilikud asuma Keskerakonna juhi kohale pärast Edgar Savisaart? Kas teie ise oleksite sobilik keskpartei juhi kohale ja kas olete seda võimalust kaalunud?
Õnneks erinevalt paljudest teistest erakondadest ei ole Keskerakonnal liidri probleemi, seetõttu viie inimese nimetamine ei ole vajalik ning oleks ka ebaõiglane, kuna juhivõimetega inimesi on erakonnas kaugelt rohkem kui viis. Enda kandidatuuri erakonna juhi kohale ei ole ma kaalunud ning mul puudub igasugune soov sellele ametikohale kandideerida. Tõsiselt võetav erakond on tugev ainult siis, kui erakonna erinevatel tasanditel töötavad erinevad isiksused, kes jagavad samu väärtusi ja eesmärke.
Kas olete Edgar Savisaarega kõiges üht meelt, või on teil ka mõningaid lahkarvamusi, näiteks taktikas?
Edgar Savisaar on üks vähestest tõelistest poliitikutest tänases Eestis ning seetõttu on tema arvamused poliitikast ning poliitika tegemisest minu jaoks autoriteetsed. Poliitikas nagu eluski on ju nii, et oma tahte viib läbi see, kelle arvamused on põhjendatumad, arusaadavamad ja aktsepteeritavad. Kahjuks on enamik inimeste arvamus meie erakonna siseelust ja sisedemokraatiast kujunenud vaid poliitiliste oponentide laimu põhjal. Loomulikult on mul Edgar Savisaarega eriarvamusi ning on hetki, kus me tõsiselt vaidleme, kuid poliitika tegemise osas olen ma temaga põhilises üksmeeles.
Kas Keskerakonda kuulub ka mõni inimene, kes julgeb avaldada oma arvamust, kui see ei lähe kokku Edgar Savisaare ehk Suure Juhi arvamusega? Kui kuulub, kas ta materdatakse siis pärast seda maa alla? Kas Keskerakond püsib koos ainult Suure Juhi surmani või on seal ehk keegi veel liidri omadustega?
Keskerakonnas julgevad kõik avaldada oma arvamust, kui ei julge, siis on see isikliku arguse, kui erakonnas valitseva mentaliteedi küsimus. Minu soovitus Teile: astuge Eesti Keskerakonda.
Millist ainelist või vaimset kasu on Keskerakonnale toonud koostöö ja mittekallaletungi leping Venemaa Putini-parteiga? Kas on see ka kuidagi arvudes väljendatav?
Ma ei tea mida Te mõtlete Venemaa Putini partei all. Poliitilise korrektsuse huvides pean ütlema, et sellist parteid ei ole olemas. Eesti Keskerakonnal on sõlmitud koostööprotokoll parteiga Ühtne Venemaa. Selle partei kõige suuremaks teeneks Vene poliitikas on meie arvates see, et ta suutis kõrvaldada suurest poliitikast Venemaa Kommunistliku Partei. Koostööprotokoll käsitleb inimsuhteid, kultuuri, hariduse ja majanduse valdkonnas. Meie arvates on need igati euroopalikud väärtused ning selline suhtumine kahe naaberriigi inimeste vahel vajalik ja normaalne.
Kuna teie keskerakond on olnud võimul juba pikemat aega siis miks ei ole teie poolt võimule pandud siseministri alluvuses edasiminekuid näha? Miks te oma valdkondadele siis palka ei maksa, kuigi on eelarves ülejäägid? Mis on põhjustanud selle olukorra, kus kõik on juriidiliselt korrektne, aga keegi seadust ei täida? Kas te olete opositsioonis või koalitsioonis? Mis on põhjus teie keskerakonna poolt toimuval sisejulgeoleku nõrgestamisel? Miks te oma kerakonna prioriteetide eest siis hoolt ei kanna? Kas teie erakond on populistlik või kommunistlik?
See ei ole küsimus vaid kümme küsimust ühes küsimuses. Ma ei ole Teie seisukohaga absoluutselt nõus. Minu arvates on olnud siseministeeriumi valitsemisala areng viimase aasta jooksul, mil meie oleme võimul olnud, tähelepanuväärne. Loomulikult ei ole selle lühikese ajaga suudetud kõiki probleeme lahendada ja see ei ole ka võimalik ning kahtlemata on ka vigu tehtud: tegijal juhtub mõndagi, kuid kuritegevus on jätkuvalt suudetud hoida kontrolli all, paranenud on oluliselt töötingimused ja tehniline varustatus. Juba sel aastal suurenevad ka päästetöötajate ja politseinike palgad, oluline tõus tuleb järgmisel aastal. Meil on vaja kiiresti vastu võtta uus piirivalveteenistuse seadus, mis annaks tagasi hingerahu meie piirivalvuritele ning tõstaks ka nende töötasu.
Millise otsuse teie hinnangul valijameestekogu laupäeval langetab?
Valib Eesti Vabariigi Presidendi.
Kui suure tõenäosusega tõuseb valijameestekogus esile nn must hobune? Kas selleks mustaks hobuseks võib saada Edgar Savisaar?
Ma pean seda tõenäosust nullilähedaks. Meie poolt sellist võimalust kindlasti ei tule.
Kes võiksid teie hinnangul olla kompromisskandidaadid, kui presidendi valimine valimiskogus ebaõnnestub? Olete te Keskerakonnas üldse sellele mõelnud?
Me ei ole sellele mõelnud, kuna oleme veendunud, et valimiskogu valib Eestile presidendi.
Mis te arvate, kas Kapo saab laupäeval oma tööga paremini hakkama kui ta sai 9. mail?
Minu teada Kapo ei vali Eestile presidenti ning seega saab Kapo oma tööga laupäeval hakkama sama hästi kui teistel päevadel.
Miks on Keskerakonnal muulastele suunatud partei mekk küljes. Ja miks on Eesti rahva seas Keskkerakond tihti sõimusõna?
Avaliku arvamuse küsitlused on valdavalt näidanud, et me oleme ka eestlaste hulgas populaarsem erakond, selge on ka see, et me oleme erakond, kes on suutnud oma ridadesse kutsuda ka muukeelseid inimesi, kes jagavad meie maailmavaadet ja väärtusi. Minu küsimus on pigem see, et kuidas haarata muukeelseid inimesi Eesti poliitikaellu ning kuidas ühendada erinevaid keeli kõnelevaid inimgruppe. Meil ei ole täna Eestis rahvustunnuse alusel moodustatud parteisid ning ma arvan, et meie ühiskonna arenguseisukohalt on see hea ja see on Eesti Keskerakonna teene.
Kas teie arvates on Lätile palju halba sündinud,et sellel riigil on nö. välislätlasest president? Minu meelest pole mõtet pidevalt seda väliseestlust korrutada - osalt tänu väliseestlaste pingutustele oli võimalik ka meie vabaduse tulek.
Ma suhtun väliseestlastesse suure sümpaatia ja mõistmisega. Mis puutub Lätisse, siis mul ei sobi anda hinnangut Läti presidendile. Iga rahvas on väärt oma valitsejaid, keda ta on valinud.
Millise hinnangu annate endise politseijuhina politsei tööle Vladimir Mahovi juhtumil, mis päädis linnaametniku surmaga?
Kuritegelikult lohakas, politsei jättis täitmata oma elementaarsed kohustused. Selleks ei pea olema käinud politseikoolis, et saada aru, et kurjategija tuleb võimalikult kiiresti kinni võtta. Ma imestan, et ametis on veel prefekt, kes kehtiva korra kohaselt pidi sellest juhtumist teadma ja kedagi pole karistatud politseijuhtkonnast.
Arvan ka, et siseminister poliitikuna mingi konkreetse politseiametniku äärmise küündimatuse tõttu tagasi astuma ei pea. Vastutama peavad siin eelkõige konkreetsed politseiametnikud. Mulle jääb tõesti arusaamatuks, kus oli selle sündmuse puhul prokurör. Praeguse kriminaalmenetluse seaduse kohaselt juhib menetlust nimelt prokurör.
Millise hinnangu annate tänasele politsei tasemele? Liikluspolitsei on määritud ning nüüd ei suutnud ka politsei ka lohakusest mõrva ära hoida?
Politsei üldine professionaalne tase ja ettevalmistus on tugeval Euroopa keskmisel tasemel. Väga hea on kriminalistikakeskus ning tehniline varustatus. Põhiline probleem on inimene ja tema motiveeritus teha korralikku politseitööd. See on kõige raskem küsimus, kuid ainult palgatõusuga probleemi ei lahenda.
Olen korduvalt varem öelnud, et tänases politseis tunnustatakse inimest ja tema head tööd liiga vähe. Selle üle peaks politsei mõtlema.
Milline oleks teiepoolne käitumuslik kirjeldus terminile "poliitiline vastutus", ning kas see on individuaalne või kollektiivne fenomen?
Poliitiline vastutus on väga raskelt seletatav ning see sõltub konkreetsest olukorrast ja isikust. Poliitilist vastutust ei tohi segi ajada muude vastutuse liikidega nagu kriminaalvastutus, haldusvastutus jne. Eestis on poliitilise vastutuse näiteid palju. Ma isegi astusin siseministri ametist tagasi enne eelmisi valimisi, sest ma tundsin, et minu jätkamine poliitilisel ametikohal oli tol hetkel võimatu. Poliitikas jätkamiseks vajasin ma rahva mandaati, mille ma ka sain.
22. septembril ihalevad punaveteranid Tallinnas pronkssõduri kuju juurde. Kui sinna ei lasta, lähevad mingi muu tulba juurde Tallinna vallutamise aastapäeva tähistama. Samal ajal toimub Kuressaares traditsiooniline 1941. aasta kommunistliku veretöö ohvrite mälestamine. Kui tuleks valida, millise seltskonnaga Ain Seppik liituks?
Liituksin muidugi Kuressaare seltskonnaga. Ma ei näe üldse mingit põhjust tähistada 22. septembrit, kuna sellel päeval vastavalt lääne suurriikide ja NSVL-i Jalta kokkuleppele okupeeriti taas meie pealinn. Ma ei suuda aru saada, miks Tiit Madisson ja tema jüngrid soovivad seda päeva tähistada.
Kuidas te kommenteerite meedias kõlanud väiteid, et loodav korrakaitseseadus on Urmas Sõõrumaa seadus, luues talle võimalusi hakata täitma politseilisi ja päästealaseid funktsioone riigis? Kas teie pooldate eraturvafirmadele halduslepinguga politseiliste funktsioonide andmist sealhulgas ka jõu kasutamist?
See seaduseelnõu valmistati ette justiitsministeeriumis ning selles on suur hulk puudusi. Samas vajame uut korrakaitseseadust, kuna senine regulatsioon on ajast ja arust ning takistab oluliselt korrakaitseasutuste tööd. Riigi funktsioonid peavad jääma riigi kanda, kuid nn. abistavaid funktsioone võib anda ka erafirmadele sõlmides selleks korrektse ja mõlemaid pooli rahuldava halduslepingu.
Kas teie meelest on õige, et politsei lõpetas roolijoodikute nimede avaldamise?
Politsei ei soovinud seda lõpetada, kuid seda nõudis õiguskantsler ja politsei oli sunnitud sellisele nõudmisele kuuletuma.
Kas kodanik Seppik kahetseb mõningaid aspekte oma eelneva rezhiimi ajal aset leidnud tegevuses? Kas kodanik Seppik on nõus, et kommunistlik süsteem oli kuritegelik? Kas kodanik Seppikul on kavatsus avalikult vabandada? Kas kodanik Seppik näeb selleks põhjuseid?
Kommunistlik süsteem oli kindlasti kuritegelik nii nagu ka fašistlik. Loomulikult olen elus kahetsenud nii mõndagi oma varasemast tegevusest, sest vanusega muutuvad inimese hinnangud ka oma eelnevale tegevusele.
Mis puutub sellesse, milles mind neli aastat tagasi süüdistati, siis sellega ma ei nõustu ka praegu. Fakte käsitleti erapoolikult ja ühepoolselt, konkreetset olustikku hindamata. Kui ma olen käitunud kellegi suhtes ebaõiglaselt ja valesti, siis ma olen valmis nende inimeste ees vabandama, kuid ma eeldan sellist suhtumist ka iseenda suhtes.
Kuidas kommenteerite Keskerakonna J.O.K.K.-tehinguid - Vabaduse Väljaku kättemängimine Leedole, politseimaja rentimist Savisaare sõbralt Kruudalt (mõlemad konkursita), K-kohukese reklaami jne. Miks Keskerakond sülitab seadusandlusele, mida rahva raha eest ise peaks looma ja arendama? Sest juriidiline korrektsus ei õigusta ju eetiliste tõekspidamiste rikkumist.
Arvan tänaseni, et uute politseiruumide rentimine Tallinnas oli igati õigustatud ning vajalik. Kui me seda tol ajal ei oleks teinud, siis paikneks prefektuur endiselt täna Lubja tänava jubedates ruumides. Juhin tähelepanu ka sellele et Juhan Partsi valitsus viis samale territooriumile üle piirivalveameti ning tänaseks on sellest piirkonnast kujunenud hea töökeskkond. Mis puutub Vabaduse väljaku kättemängimist Leedole, siis siinkohal tahan öelda järgmist: Vabaduse väljaku piirkonna arendus on võimalik üksnes kokkuleppel endiste tenniseväljakute omanikuga, selle üheks omanikuks on tõepoolest ka Leedo. Juhin tähelepanu ka sellele, et linn pakkus sellist koostöölepingut ka endistele omanikele ning nemad ei soovinud linnaga koostööd teha ja eelistasid maa maha müüa. Mina linnakodanikuna tahaksin et Vabaduse plats ei oleks parkimisplats, kui Teie arvate teisiti andke teada.
Lugupeetud Ain Seppik. Raivo Palmaru on oma sõnavõttudes süüdistanud meediat ühekülgsuses ja ebaprofessionaalsuses. Kuidas hindate teie meedia tänast seisu.
Üldiselt ma hindan Eesti meediat kõrgelt, kuid ETV saadet "Aeg luubis" olen lakanud vaatamast, see on minu, kui kodaniku hinnang selles saates toimuvale. Olen ajakirjandusega suhelnud aastaid ning mulle teeb rõõmu ajakirjanike professionaalsuse kasv. Saan väga hästi aru sellest, et nii kui igas töös tuleb ka selles ametis mõningaid asju lihtsalt teha.
Kuidas hindate selle valguses propagandalehe Kesknädal ajakirjanduslikku kvaliteeti?
Arvestades Kesknädala tegelikke võimalusi on tema ajakirjanduslik tase tähelepanuväärne. Mina hindan Kesknädalas seda, et seal kohtab ka selliseid arvamusi mida klantsajakirjanduses lugeda ei saa. Kui naljaga pooleks öelda: kui Kesknädalat poleks, siis tuleks ta uuesti välja mõelda.
Kuivõrd Keskerakond on taaskord avalikusele lubanud astmelise tulumaksu kehtestamist kevadise valimisvõidu korral siis kas sellest võib järeldada, et "astmelise tulumaksu kaarti" jäädakegi KE poolt igavesest ajast igaveseks välja käima? Ehk teisisõnu, ehkki eelmiste ja üle-eelmiste valimistega on rahvas andnud oma mandaadi praeguse maksusüsteemi säilimiseks, jääb KE "tulumaksu kirvest" inimeste pea kohal hoidma igaveseks ... kuni võimule tulekuni kui siis see kirves ka langeb?
Astmeline tulumaks pole koll ega kirves ning seda ei maksa karta. Sellist tulumaksusüsteemi rakendatakse enamikes Euroopa maades, kus elatustase on Eestiga võrreldes märgatavalt kõrgem. Kui Te just väga rikas olete, siis see süsteem Teid mõnevõrra mõjutab, kuid väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed sellest süsteemist võidavad. Kas me ainult räägime solidaarsusest ühiskonnas või püüame selle nimel ka midagi ära teha.
Kas olete kunagi kahetsenud kuulumist N.Liidu Kommunistlikku Parteisse või enda isiklikku tegevust N.Liidu okupatsiooni ajal Eestis? Kui, siis mida nimelt?
Teistsugustes oludes ja teistsuguses ühiskonnas poleks ma nii noorena üldse mingisugusesse parteisse astunud. Minu soov ja huvi oli tollal võidelda kuritegevuse vastu ning mulle tollal oma tööst täiesti piisas. Tegelikult oli selles elus ju ka ilusaid hetki ja kõik ei olnud nii hall ja sünge, kui nüüd püütakse kirjeldada. See oli minu elu ning kas me lakkamatult peame kahetsema oma elu - selles ma tõsiselt kahtlen. Kahtlemata on iga inimese elus ka kahetsemisväärset, kuid vigadest tuleb pigem õppida, kui neid lakkamatult kahetseda.
Millise hinnangu annate Venemaa agressioonile Tšetšeenias? Ja Hiina agressioonile Tiibetis? Kas tšetšeenide ja tiibetlaste puhul tuleks Teie arvates austada rahvaste enesemääramisõigust või on see Venemaa ja Hiina terviklikkuse "lõhkumine"?
Väikerahva liikmena olen ma rahvaste enesemääramisõiguse pooldaja. Suures poliitikas on kõik kaugelt keerulisem ja mitte nii üheselt mõistetav.
Kuidas hindate Toomas Hendrik Ilvese arvamust, et piirilepingu sõlmimine Venemaaga on olulisem, kui piirileppele preambula lisamine? Kas nõustute Ilvesega või oponeerite ja austate Riigikogu tahet?
Ma ise hääletasin Riigikogus praeguse piirilepingu poolt ja pean tunnistama, et ei osanud ette näha Venemaa sellist valulist reaktsiooni. Ilvesega nõustun selles, et piirilepingu sõlmimine Venemaaga on Eestile äärmiselt oluline ja Euroopa Liit meid selles ei aita.
Keskerakonna seisukoht on olnud, et president peaks olema erakondadeülene. Ometi oli Keskerakond ainus partei, kes esitas presidendikandidaadiks ainult oma erakonna liikmed. Kas te ei pea seda silmakirjalikuks, kui mitte, siis miks?
President on meil põhiseadusekohaselt erakondadeülene, mis tähendab seda, et presidendiks saades peatab ta oma erakondliku kuuluvuse. Selliselt oleks käitunud ka meie poolt esitatud presidendikandidaadid.
Kas Keskerakonna parteileht Kesknädal on T.H. Ilveselt tema kohta esitatud hiljutiste valeväidete pärast vabandust palunud? Ühes teleuudises jäi silma, et küll vabandati, kuid vaid Sakala ajakirjaniku Henrik Ilvese ees. (jutt käib siis artiklist "LUGU SELLEST, KUIDAS
TOOMAS HENDRIK ALBAANIAMAAL KÄIS").
See on küsimus Kesknädala ajalehe toimetajale.
Mis Te arvate, kas on eetiliselt igati korrektne, kui inimesed on poliitiliselt aktiivsed ja edukad erinevate vastandlike maailmakordade ajal ning kujundavad oma vaateid sujuvalt ümber vastavalt võimude vahetumisele või jäävad alati alles ka südametunnistus ning valikuvabadus, mis tuginevad kindlatele ideedele ja maailmavaatele? Pean eelkõige silmas levinud väidet, et nõukogude okupatsiooni ajal olid inimese "sunnitud" astuma kommunistlikku parteisse ning sellel ei ole täna mingeid moraalseid tagajärgi. Leian, et see on üks väga oluline probleem, mis sunnib rääkima tänasest Eesti ühiskonna lõhenemisest kahte leeri.
Seda tuleb ajaloos sageli ette, et inimesed tegutsevad poliitikas edukalt ka erinevate ühiskonnakordade ajal. Ida-Euroopas on see olnud loomulik ja tunnustatud areng viimastel aastatel. Ma ei oska öelda, kas inimesed olid sunnitud astuma kommunistlikusse parteisse, kuid õige on see, et selles parteis oli väga erineva maailmavaatega inimesi.
Kas riigikoguliige peaks ikka saama esinduskulusid lisaks palgale? Miks riigikoguliige ei tule siis toime enda ülalpidamiseg ettenähtud palgaga? Ka teised töötajad peavad saadud palgaga toitma riietama enda ja lapsed ning tasuma muud jooksvad kulutused. Neil ei ole mingeid esindustasusid.
Olen veendunud, et senine esindustasude süsteem tuleb ümber vaadata. Vastavad ettepanekud on minu teada välja töötatud, kuid praegu on protsess peatunud. Arvatavasti järgmise Riigikogu jaoks seda süsteemi ei jõuta muuta. Tahaksin siinkohal ära õiendada ka laialt levinud väärarusaama ning teatada selgelt: Riigikogu käesolev koosseis ei saa mingit eripensioni.
Kas Te toetate vene keelele eesti keele kõrval teise riigikeele staatuse andmist Eestis? Palun põhjendage ka oma vastust.
Ei toeta.
See küsimus ei ole pahatahtlik, kuid miks on siiski Keskerakond noorte ja ärksate hulgas valdavalt ebapopulaarne, samas kui muulaste ja eakamate seas olete heas nimekirjas? Kas selline on teie erakonna sihiteadlik poliitika ja te orienteerutegi pensionäridele, kes on aktiivsemad valijad?
Keskerakond toetub kõigile vanusegruppidele. Teie kujutelm ei kattu tegelikkusega. Keskerakonna noortekogus on üle 2000 liikme.
Miks rahastas KeRa Narva okupeerimise aastapäeva?
Täpselt samadel põhjustel, miks tegi seda juba varem Res Publica.
Mida Teie arvate hr. Seppik, kas miniter Lang peaks tagasi astuma seoses vanglas avastatud kaosega? Ja ei mingit ümmargust juttu palun! Kas peaks või ei peaks?
Ei peaks.
Tänan vastuste eest!
Tänan Postimees Online'i huvitava intervjuu eest!
|
kõik galeriid
