Haridusminister tahab riigieksamisüsteemi muuta
(49)
20.07.2004 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tänavuste riigieksamite suurim vapustus tuli spikerdamisskandaalina juba enne lõpueksameid – 59 Tallinna Juhkentali gümnaasiumi abiturienti jäävad ootama matemaatikaeksamit tuleval kevadel ja direktor on töötu.
Selle spikerdamisjuhtumi valguses on haridus- ja teadusministeerium asunud kaaluma, kas riigieksamite senine süsteem ei vaja põhjalikku muutust. Minister Toivo Maimets palus eksamikeskuselt hinnangut võimalusele minna ajas tagasi veel 1990ndate algul Eesti koolides kasutusel olnud korraldusele, kus eksameid anti piletite järgi. «Me tahaksime seda, et hinnatakse arengut ja protsessi ning töö käiks individuaalsemalt,» lausus Maimets, kelle sõnul tuleks faktide tuupimiselt üle minna arengule. Riikliku eksamikeskuse juht Janar Holm möönis Juhkentali gümnaasiumi mahakirjutamisjuhtumi valguses, et riigieksamisüsteemil on vead sees. Maimets väitis, et tema kõrvu on jõudnud kuuldused, kuidas nn eliitkoolides takistatakse nõrgematel õpilastel eksamite valikut, sest muidu viiksid nad kooli tulemused alla. Ka leidub ministri andmeil gümnaasiume, kus õpilasel ei lasta kooli lõpetada, sest ta mõjuks kooli keskmisele hindele halvasti. Holmi sõnul leidub rohkelt neid, kes pooldavad riigieksamite vabatahtlikuks muutmist, siis saaks gümnaasiumi lõpetada ka koolieksamitega. Riigieksamid oleksid sel juhul vajalikud vaid kõrgkooli astumisel. «Euroopas on tendents riiklikele eksamitele ning vabatahtlikud eksamid on pigem erand,» tõdes ta. Teine alternatiiv oleks minna tagasi aega, kus gümnaasiumi lõpetamiseks tehti ühed eksamid ning kõrgkooli sisse astuti teiste eksamitega. Selle peamine vastuargument on riigieksamisüsteemi lihtsus ja odavus. «Kõrgkoolide raha on ka riigi raha. Ei ole mõistlik topeltsüsteeme ülal pidada,» sõnas Holm. Tartu Ülikooli astuvad Tartu Tamme gümnaasiumi abituriendid Ketlin Sirge ja Tõnis Bleive tõid välja mitmeid praeguse eksamisüsteemi puudusi. Bleive väitel on üldteada mahategemised. Sirgel oli pretensioone kirjandi parandajatele – tuli vaid 50 punkti, kuigi teistes humanitaarainetes sai neiu igati korralikud tulemused – ajalugu 94 ja inglise keel 86. Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi naeris rõõmsalt, kuuldes, et tema koolil on tänavu kahes aines näidata Eesti parimad keskmised. Miina Härma Gümnaasiumi direktor ei varjanud, et eksamitulemuste võrdlemine on väga vajalik. «Mille põhjal siis veel sihte seada?» küsis ta.
|
Tee koduleheks
