Elav tuli toidab kodutunnet
21.06.2008 00:01
Tiina Kolk, Postimees
Lõkkes praksuvad halud või välikaminas värelevad leegid lisavad suveõhtule romantikat ja tekitavad samas seletamatu kindlustunde.
|
|
|
|
Põhjamaa lühikest suve saab täiel rinnal nautida ennekõike õues. Kui ilm vähegi lubab, on väga armas oodata Koidu ja Hämariku kohtumisi lõkke ääres. Maastikuarhitekt Kersti Lootuse jutu järgi soovib aasta-aastalt üha rohkem aiaomanikke oma hoovi tulekoldeid rajada.
Neil, kes tahavad lõket iga kord ise kohta teha, tasuks sepalt tellida rauast jalgade ja ümmarguse plaadiga tulease(med), mida võib vastavalt soovile ringi tõsta, ilma et muru kahjustada saaks. Niisugusel «taldrikul» võib tule läita kas või keset lumehange.
Maastikuarhitekt soovitab ka maasse süvistatud tulekoldeid. 40–50 cm sügavusele kaevatud lõkkealuse ümber võib rajada istumisplatsid. Niisugusel rajatisel peab kindlasti olema drenaaž, et lumesulamis- ja vihmavesi saaks kuhugi ära voolata. Tulepesa piirdeid kavandades tasuks meistrilt tellida küpsetusrest jms, mis hõlbustavad grillimist ja küpsetamist. Tellimustööna tehtud terasest lõkkealus, millel 30 cm kõrgused jalad ja meetrise läbimõõduga plaat, maksab 3000 krooni.
Väliköögi rajamine eeldab juba põhjalikumat planeerimist. Nagu kõik lisaehitised krundil, peab seegi majaga kokku sobima.
Õueköögi «asetamisel» krundile peab arvestama aiakujunduse, ilmakaarte, tuulte, lähedal asuvate naabermajade jms. Moodsas väliköögis võiks lisaks pliidile, grillile ja suitsuahjule olla veevärk ning elava tule nautimiseks kamin. Paha ei teeks ka jalasõbralik puidust põrand.
«Korraliku väliköögi ehitamine võrdub väikeelamu püstitamisega – selle maksumus algab 100 000 kroonist, kui laduda küttekollete seinad fiboplokist ja katta kindakrohviga,» ütleb Kaminameistri projektijuht Arno Tölpt.
Õuekööki rajades tasub meeles pidada näiteks seda, et vee- ja kanalisatsioonitorud saaks külmal ajal tühjaks lasta, sest pole ju mõtet kogu süsteemi soojustama ja elektrikaabliga kütma hakata. Ka võiks valitud materjalid olla ilmastikukindlad või selleks muudetud.
Õueköögi või tulekolde saab edukalt siduda lehtlaga, tuleb vaid jälgida, et suits või koldest õhkuv soojus ei hakkaks taimi kahjustama.
Suitsuahjuga nurk võiks olla majast pisut kaugemal, sest kui tekib tahtmine näiteks liha suitsutada, ei pruugi selle juures tekkiv lõhn kõigile pereliikmetele meeldida.
«Suurepärase väliköögi saab teha vanade müüride vahele,» lausub maastikuarhitekt. «Pisut lagunenud ja unarusse jäetud paekivist (kui maakodu asub Põhja-Eestis, saartel) või raudkivist (Lõuna-Eestis) hoonete varemed loovad fantastilisi kujundusvõimalusi.»
Pliidi ja suitsuahju võib keset n-ö tuba tõsta ja seina äärde hoopis söögilaua panna. Seda osa «ruumist» võiks varjata presendist kokkuvolditav või pleksiklaasist katus, lageda taeva alla jäävat osa aga ilmestada kivist tulepesaga, mida ümbritsevad toekad istmed.
Väliköögi võib teha ka näiteks vanasse küüni, järgides sealjuures muidugi rangelt tuleohutusnõudeid.
Milliseid materjale tulekollete tegemiseks ja väliköökide ehitamiseks kasutada, on maitseasi, kuid loomulikult peaks ehitised muu krundil asuvaga kokku sobima.
«Kindlasti ei maksa tulekollet rajades loota, et korsten kogu suitsu kenasti varjualusest minema veab. Avatud ruumis keerutab tuul pidevalt ja väiksed koldesse sattuvad iilikesed kipuvad sealt alatihti suitsupahvakaid välja lükkama,» nendib arhitekt Priit Hamer. Tema sõnul tasub tulekollet kavandades alati oma mõtted paberile panna, sest nii on kõige kergem leidliku lahenduseni jõuda. Ühtlasi on sellise «projektiga» hea asjatundjalt tehnoloogilist nõu küsima minna.
|
|
|
|
|
