|
Viiratsi valla Vardja küla Suur-Närska
talu peremees Aivar Veske rääkis, et kui mõne aasta eest oli tal maasikaid
kolmel hektaril, siis praeguseks on alles hektar ja kavas on põllupidamist
veelgi koomale tõmmata, kirjutab Sakala.
Abja vallas Laatsi talus
maasikaid kasvatav Eve Raska on kasvupinda kahandanud 1,4 hektarilt 0,1
hektarile. Riidaja lähistel maasikaid kasvataval Heino Ilissonil on 2,3
hektarist järel hektar, aga sellest jääb varsti pool.
Ilisson sõnas, et
maasikakasvatajatele mõjus kehvasti Eesti Euroopa Liitu astumine. Lõunast tulevad
odavamad maasikad ja meie ei saa enda omi õige hinnaga müüa,» rääkis ta. «Kõige
varem saavad maasikad valmis Poolas, siis Leedus ja seejärel Lätis.» Ta lisas,
et euroliidu makstavad toetused kahju ei korva.
Heino Ilisson mainis, et teine
kasvupinna vähendamise põhjus on tööjõu leidmise keerukus. «2001. ja 2002.
aastal maksin korjajale kilo eest 2.50-3.50 krooni, mullu 4-4.50 krooni. Tänavu
on marju veel vähe, mistõttu maksan tunnitasuks 40 krooni,» kõneles ta.
Marjakasvataja tõdes, et niisuguse tasu eest on töötegijaid raske leida, aga
rohkem maksta ei saa, sest müügihind on kasvanud minimaalselt, kulutused
kütusele ja väetistele aga mitu korda suurenenud.
Suur-Närska peremees Aivar Veske
ütles tööjõu leidmise kohta, et kümme aastat tagasi oli lihtne noori naisi
põllule saada, kui praegu on tööst huvitatud vaid lapsed ja vanemad inimesed.
Tartu lähistel Marjamaa talu
pidava Tõnu Oksa hinnangul on viimase viie aasta jooksul maasikapõllud Eestis kahanenud
vähemalt kolmandiku võrra ja paljud väiksemad kasvatajad on tootmise sootuks
lõpetanud.
Suvisel kõrgajal turgudel
maasikast lahtisaamisega siiski suurt muret pole. «Ostjad eelistavad üldjuhul
Eesti veidi kallimat maasikat Poolast saabunule,» lausus Oks.
Hoopis tõsisemaks hädaks peab ta
tööstuste säästupoliitikat, mille tõttu ei saa kasvatajad maasikaid suures
koguses müüa.
«Olen aastaid ostnud kõikjalt
Eestist marju külmutamiseks. Pakun neid aasta ringi siinsetele
kondiitritööstustele ja moositootjatele, kuid paraku eelistavad nood osta
odavamat Poola või Hiina maasikat. Samas ei märgi nad tootele marjade
päritolumaad, mistõttu ostjad arvavad, et tegemist on Eesti maasikaga.»
Mees nentis, et kõigile toodetele
tuleks kirjutada, millises riigis on tooraine kasvanud.
|