«Olukord Endla tänaval oli riikliku julgeoleku seisukohalt sel hetkel väga tõsine,» põhjendas Põhja politseiprefekt, kriisi ajal strateegilist staapi juhtinud Raivo Küüt esmakordselt politsei käitumist pronksööl. «Ajal, kui Kosmose kino juures üritati põlema süüdata lõngapoodi, tuli meil korrus korruse haaval puhastada sissetungijaist KMA peahoonet. Nad olid jõudnud hoones vee lahti keerata ja oleks seal kindlasti palju pahandust teinud.» Küüdile allunud operatiivstaabi juhi Tarmo Miilitsa sõnul oli KMA hoone vandaalide kätte sattumine suur julgeolekurisk. «Kui kahjustada saanuks KMA peaserver, tähendanuks see mõneks ajaks seda, et inimestel on Eestis küll passid, kuid puudunuks nende andmebaas,» ütles Miilits.Sama suurt riski kujutas endast märatsejate teele jäänud maksu- ja tolliameti peahoone. Seal võttis sissetungijate esimese rünnaku koos asetäitjaga vastu peadirektor Enrico Aav isiklikult. Pärast neile otseselt alluva politseinike rühma kohalejõudmist suutsid ameti juhid suurema sissetungi ära hoida. Kõige kriitilisem koht Kuigi telepildist võis jääda teine mulje, peab massirahutusi analüüsinud politsei kõige keerulisemaks kohaks rahutuste puhkemise ööl siiski Endla tänavat. «Sisuliselt valgus sellele tänavale pool Tõnismäele kogunud rahvast. Ka nendest, kes suruti alguses Kosmose kino juurde, liikus kolmandik hiljem ringiga Endlasse,» meenutas juhtimiskeskuses kaamerate abil Tallinnas toimuvast pidevalt ülevaatlikku pilti omanud operatiivstaabi juht Miilits. Endla tänava suurest rahvamassist puhastamine polnud Miilitsa sõnul sugugi kerge ülesanne. Seda eriti olukorras, kus märatsev mass politseile kõikide vahenditega vastu hakkas. «Politseinikke loobiti kividega isegi rahvusraamatukogu katuselt, kümned kaitsekiivrid purunesid nende löökidest nagu munakoored,» meenutas Miilits. «Üks metallist kaevuluuk lendas politseinikest vaid mõne meetri kaugusele vastu asfalti. Võite ise ette kujutada, mis juhtunuks, kui see mõnda inimest tabanuks.» Strateegiliselt on loogiline, et politsei eelistas sel hetkel Pärnu maantee korratuste lõpetamisele Endla tänava puhastamist. «Muidugi tahtnuks me Pärnu maanteele kiiremini jõuda, kuid saime tegutseda vaid nende jõududega, mis meil sel hetkel olid,» nentis Küüt. Woodstock tõi muutuse Politsei eelistused muutusid, kui tuli teade, et Tatari tänaval asuv Woodstocki baar pisteti põlema. «Kuna oli info, et seal on ohus inimelud, siis oli see hetkega meie jaoks tähtsaim ülesanne ja organiseerisime oma jõud kiirelt ümber,» märkis Tarmo Miilits. Politsei väitel olid rahutuste ajal Tallinnas kõige kriitilisemad kohad Endla ja Tatari tänav, Pärnu maantee ja Vabaduse plats. «Üksikud jõugud pääsesid märatsema ka vanalinnas, kuid see polnud nii massiline,» nentis politseiprefekt Küüt. Kriisistaap • Põhja prefektuuris rahutuste ajal töötanud staap oli sarnane president Lennart Meri matuste või USA riigipea George W. Bushi Eesti visiidi puhul moodustatuga. Ent esimest korda pidi politsei, kaitsepolitsei, kiirabi, päästeameti, omavalitsuse, piirivalve ja Kaitseliidu esindajatest koosnenud staap töötama reaalses kriisiolukorras. • Suurimat koormust kandis operatiivstaap, mis pidi Tallinna koondatud politseijõude juhtima. Suureks abiks olid siin kesklinna turvakaamerad. • Topeltkoormuse said juhtimiskeskuses hädaabi kõnede vastuvõtjad. Erandkorras oli neid tööl poole rohkem – kokku 38. Kui tavaliselt saab politsei päevaga 1000–1300 kõnet, siis rahutuste kolmel esimesel päeval oli see arv keskmiselt 2300. Eriti tihedaks muutus kõnedetulv hetkel, kui autojuhid linnaliikluses signaalitasid. Neil kahel korral saadi tunni jooksul üle 800 ja ligi 500 kõne. Vastata suudeti neist vähem kui pooltele. Allikas: Põhja politseiprefektuur |
