| IT inimeste hulgas on levinud legend sellest, kuidas Steve Jobs kaheksakümnendate algul toonase PepsiCo juhi John Sculley Apple Computerisse tööle värbas. Veenmaks Johni vahetama oma väga prestii˛ikat ja hästi tasustatud töökohta koha vastu tollal veel suhteliselt väikese ja tundmatu Apple`i eesotsas, esitas Steve küsimuse: «John, kas sa tahad oma elu elada suhkruvett müües või tahad sa muuta maailma?» Ülejäänu on juba ajalugu. Minu tööleasumisele arvutivaldkonda – aastal 1986 – mingit nii intrigeerivat küsimust töölekutsujalt ei eelnenud. Sõber Peeter küsis lihtsalt ühel päeval, kui hakkasin pärast kaheaastast otsimist juba lootust kaotama üldse mingit tööd leida, kas ma tema sugulase juurde ühte kirjastusse ajalehekuulutusi müüma minna ei taha. Muidugi tahtsin. Mitte maailma muutmise pärast, vaid ma lihtsalt tahtsin teha ükskõik mis tööd. Juhuslikult oli see ajaleht Computer Sweden ja ülejäänu on ka ajalugu. Kuigi väiksem ja vähem tähtis, aga ikkagi ajalugu. Minu ajalugu. Selle ajaloo olulisi osi on ka see, et pärast mõningast aega arvutiäris hakkasin minagi uskuma, et see, millega tegelen, muudab maailma paremaks. 20 aastat hiljem on see usk ITsse kui progressi garanti hakanud mõranema. Küsite nüüd kindlasti põnevusest pakatades: miks siis ometi? Toon kolm näidet ja põhjust elust enesest. Rate’i äriidee Meil on kodus probleem. Meie kümneaastane tütar tahab luua endale Rate’i konto, aga tema isa – see tähendab mina – on selle vastu. Tütar on mulle selgitanud, et kõik teised on Rate’is ja narrivad teda, sest tema pole. Mina tunnen end vaheldumisi lubjaka ja kanaisana, aga pean veel esialgu survele vastu. Sest mul on juba ammust ajast Rate’i suhtes negatiivne eelarvamus. Eelkõige seepärast, et ma olen ühe tähtsa osana oma pedagoogilisest panusest lastele kogu aeg sisendanud, et teisi inimesi ei tohi hinnata nende välimuse järgi, veelgi vähem selle pärast narrida. Ma olen seda rääkinud neile tuhandeid kordi ja ma loodan tõesti, et kui koolis mõnda last narritakse, siis ei ole nemad narrijate seas, vaid ehk isegi astuvad narritava kaitseks välja. Rate’i äriidee on täpselt vastupidine – õhutada inimesi üksteist välimuse järgi hindama ja selle võimaluse eest neilt veel raha ka võtta. Rate’i sihtgrupp on minu arvates eelkõige noored, kes ei ole endale ei õppimise ega mõne harrastuse kaudu eneseteostust ja identiteeti leidnud. Seda otsivad nad rate.ee kaudu ja tulemused on sageli pehmelt öeldes kummalised. Selgitasin tütrele, miks ta minu arvates võiks rahumeeli teistest erineda ja mitte omada kontot rate.ee-s. Kuid et sellest jäi väheks, istusime ühel õhtul koos arvuti ette ja läksime ühele pisikesele ekskursioonile mööda seda üliedukat IT-keskkonda. Vaatasime sissejuhatuseks tema sõbrannade ja tuttavate kontosid, sealt läksime edasi nende virtuaalsete sõprade juurde. Tütre entusiasm Rate’i suhtes lahtus umbes kümne minuti pärast. Selleks ajaks olime jõudnud näiteks ühe kümneaastase tüdruku sellise kommentaarini teise kümneaastase pildi kohta: «täiega nõme pilt ma tean sind kõik ütlevad et sa oled lits. loll ei ole sa või kuna sa käis talvel miniseelikuga.» Üks 11-aastane kommenteeris samaealise tüdruku rannas tehtud pilti nii: «mis pekkid sul on pakks pederasd.» Umbes sealkohal lahkus tütar mu kõrvalt ega tahtnud enam Rate’i liikmeks hakata. Vähemalt praeguseks on see teema päevakorrast maas. Mina surfasin veel pisut ringi ja nüüd on toimetuse otsustada, kuivõrd ta tahab järgnevaid kommentaare tsenseerida. Üks kümneaastane poiss on välja pannud pildi, kus ta lebab põrandal pärast «ägedat pidu». Keegi 13-aastane tüdruk kommenteeris seda pilti kahtlustavalt: «10 aastasel on kindlasti jube läbuu.» Kümneaastase vastus sellele kommentaarile on: «tra sa pane enda vittu ahv raisk mine munni tra sa pole täis olnud isegi nahhui.» Üks 12-aastane tulevane rahvakirjanik on oma päevikus avaldanud järgneva luuletuse: «Talvel tihane sööb pekki Aednik-pede pügab hekki, Jõuluvana korstnas kinni Tatid mängivad 5-te minni Artur Kravets paneb peeru Kui ta saab noaga neeru Mina mängin GTA´d Iraagis sitta täis on maad Õues väike sitt lööb pilli Jumal taevas sügab tilli, Parte söödab vanamutt, Omal püksis räige tutt, Jumal taevas persse kukkund, Oma pasa sisse uppund, Pea ta ajab sitapotti, Öösel kepib karu-otti Vahepeal siis sügab kotte Peale seda nikub rotte Kondosse ta ei kasuta Sest niimoodi saab tasuta Jõuluvana tuleb juba, Kuid mul kusine on tuba, See on minu jõulurõõm Kuid parem oleks õlle sõõm» Ütle veel, et noored ei saa religiooniõpetust. Aitab vast kommentaaridest. Need tekstid on ilma mingi tsensuurita kättesaadavad meie lastele rate.ee avalikus osas. Peale selle on seal ka suhtluskeskkond, kuhu minusuguseid juhulugejad ligi ei pääse. Mis selles osas veel kirjutatakse, võib ainult endale ette kujutada. 99 protsenti tühjust Mõningad täpsustused. Olin rate.ee-s kokku umbes tunni. Seega ei ole eriti tõenäoline, et ma isegi murdosa selles keskkonnas vohavatest roppustest suutsin leida. Sama kurb on ka tõdemus, et peale roppuste on 99 protsenti seal sisalduvatest juttudest täielik tühjus. Mida muud arvata 10–12-aastaste kommentaaridest ą la «sa oled nii seksy, sina aga nii nunnu, mis sa teed kui ma ennast ära tapan, amfetamiin teeb impotendiks» jne, jne. Arvake nüüd ära, kas minu arvamus Rate’ist muutus paremaks või halvemaks pärast seda väikest uudishimutsemist. Ja siis küsige endalt, kas te teate, millega teie lapsed tegelevad, kui nad arvutis midagi toimetavad. Seejuures ei ole ma isegi puudutanud seda poleemikat, mis defineerib Rate’i pedofiilide maasikaväluna. Aga küsimusi on mul veel. Näiteks küsisin endalt, kas ma tunneks end paremini, kui Rate’i omanikuks ei oleks EMT, vaid mingid Lasnamäe poisid. Tõenäoliselt. Võib-olla et see sisuliselt ei muudakski midagi, aga Eesti ühe kõige tugevama kaubamärgiga firma ei peaks end sellise saastaga siduma. Veelgi hullem – tegelikult on EMT ja Eesti Telekomi kaudu selle keskkonna omanikeks ka Eesti ja Rootsi riik. Ma olen mõlema riigi kodanik ja häbenen siis mõlema eest. Ja kutsun mõlemat riiki kasutama oma omanikuvõimu ja nõudma ühte kahest: tsensuuri kehtestamist või selle keskkonna sulgemist. Hiljuti loodi Eestis arengufond. Selle eesmärk on investeerida innovaatilistesse projektidesse. Seemneks andis riik fondi käsutusse kolm protsenti Eesti Telekomi aktsiatest. Ettepanek arengufondi juhtidele – esimese investeeringuna ostke palun rate.ee ja sulgege ta igaveseks. Ja lõpetuseks. Rate.ee omanikud võiksid sissejuhatuseks vähemalt respekteerida nende arvutiomanike tahet, kes on blokeerinud oma arvutist juurdepääsu sellele keskkonnale. Koristage oma lehelt ära instruktsioonid ja tarkvarad, mis sellised blokeeringud peaks nullima. Praegu võib teie lehelt lugeda järgmisi õpetussõnu: «Rate.ee blokeeringu eemaldamine Käivita see programm (programmi nimi ja aadress) igal pool kus võimalik see vötab RATE.EE-lt blokeeringu maha! Pane see aadress kirja (PABERI PEALE) – siis saad programmi käivitada igas arvutis, kus on Rate.ee avamisega probleeme ja aadress ei lähe meelest ära. Kui Rate.ee-ga on probleeme, aitab see aadress sind! Kui mitte, siis kontakteeru oma võrguadministraatoriga …» jne. Minu arvates kõlab selline õpetus ja õhutamine seaduserikkumisena. Ja kui ta seda veel ei ole, siis ehk oleks seadusandjal aeg sellisele teole hinnangu anda. Lubasin loo alguses tuua kolm näidet asjadest, mis on mind pannud kahtlema IT kui nähtuse progressiivsuses. Kuna rate.ee röövis palju tähemärke ja kell on ka juba liiga palju, jätan selle loo praegu pooleli. Ja jätkan teemat – kui jumal elu ja tervist annab – nädala või paari pärast ülejäänud kahe näitega. |
